Tromboflebiit
Kirjeldus
Tromboflebiit on veenipõletik, millega kaasneb veresoones tromb ehk vereklombi moodustumine. See mõjutab enamasti jalgade pinnaseonesid, kuid võib esineda ka sügavates veenides, mis seab patsiendi suurema tüsistuste ohtu. Õigeaegne diagnostika ja ravi on äärmiselt olulised, et vältida trombose levikut ja eluohtlikke olukordi nagu kopsuemboolia.
Tromboflebiit on veenide põletikuline seisund, mille puhul veeni seinale kinnitub tromb (vereklomb). See takistab normaalset verevoolu ja põhjustab kohalikku põletikureaktsiooni. Enamasti esineb see haigus jalgade pinnaveenides, kuid võib tekkida ka käte veenides või keha teistes osades. Sügav-veenitromboflebiit on tõsisem vorm, mis nõuab kiiret sekkumist, kuna tromb võib sealt kergemini lahkneda ja tekitada emboolia.
- Valu või tundlikkus kannatavas veeni piirkonnas, mis võib süveneda jala toetamisel
- Punetus (erütseem) ja selgelt tuntav soojus kannatava naha all
- Pehme või painduv turse veeni ümber
- Vene enda kõvenemine ja valulikkus, seda on võimalik kompaktse köisjana tunda
- Naha värvi muutus (sinakas või pruunikaks) pikaajalise verejooksu häire tõttu
- Püsiv, järeleandmatu turse, mis ei lange isegi puhkamise või jala tõstmisega
- Tugev jala raskustunne ja kiire väsimine kõndimisel
- Madal palavik või külmavärinad, mis viitavad organismi üldisele põletikureaktsioonile
- Kui tekivad äkilised hingamisraskused, terav rinnukipitus, köha või vereline köha – need on kopsuemboolia võimalikud märgid ja vajavad ERALDI KIIRET ABi
Tromboflebiit tekib vere hüperkoagulatsiooni (liigne hüübimisvalmidus) ja veeni seina ärrituse või kahjustuse kombinatsioonil. Peamised riskitegurid hõlmavad: venoosse verejooksu aeglustumist pikaajalise liikumisetusega (nt. pikad lennureisid, voodihaigus), veeni otsest kahjustust (injeksioon, kateter, trauma), pärilikke vere hüübimishäireid (nt. Factor V Leiden), rasedust ja sünnitust, ülekaalulisust, suitsetamist, vähi, autoimmuunhaigusi (nt. Behçeti tõbi) ning kasvu- või sünnitustõkestavaid hormonaalravimeid. Vanus üle 60 aasta ning isiklik või perekonnaline tromboflebiidi anamnees suurendavad oluliselt haigestumisriski.
Diagnoos algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga, kus arst hindab sümptomeid ja veeni seisundit. Kuldstandardiks diagnostikas on Doppler-ultraheliuuring (venoosse duplex-skaneerimine). See on valu- ja kiirgusvaba meetod, mis võimaldab reaalajas visualiseerida veeni, näha trombi olemasolu, suurust, asukohta ja hinnata verevoolu. Veretestid (eriti D-dimeeri tase) aitavad kinnitada aktiivset trombose protsessi. Harvemini, kahtluse korral sügavates või kõhuõõne veenides, võidakse kasutada arvutitomograafilist (CT) või magnetresonantstomograafilist (MRT) angiograafiat.
Ravi eesmärgid on leevendada sümptomeid, takistada haiguse levikut ja vältida retsidiive ning tüsistusi nagu sügav-veenitrombos ja emboolia. Raviplaani koostab arst individuaalselt, võttes arvesse trombi asukohta ja ulatust. Tavapärane ravi hõlmab: Kompressioonravi – spetsiaalsed kompressioonpüksid või sidemed, mis parandavad venoosset verevoolu ja vähendavad turse. Farmakoterapia – antikoagulantid (nt. madalmolekulaarsed hepariinid, DOAK-id) trombi suurenemise ja uute tekkimise vältimiseks; mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID) valu ja põletiku leevendamiseks. Kirurgiline sekkumine (nt. tromboektomia) on reserveeritud erakordsetele juhtudele, kui on oht jäseme isheemia tekkeks või ravimid on vastunäidustatud. Elustiili korrigeerimine – regulaarne liikumine, pikkade istumisperioodide vältimine, piisav vedelikute tarbimine, kaalu reguleerimine ja suitsetamisest loobumine on olulised ennetavad meetmed.
Konsulteerige arstiga KOHE, kui teil tekivad järgmised sümptomid: äkiline, tugev valu, turse, soojus või punetus jala või käe ühes piirkonnas; tekib rinnuvalu, hingamisraskus, äge pearinglus või teadvusekaotus – need võivad olla trombist lahknenud emboli tagajärg ja on eluohtlik seisund; sümptomid halvenevad kiiresti või kompressioon- ja ravimiravi tingimustes ei parane. Ärge oodake, et probleem ise laheneb. Eriti oluline on kiiresti tegutseda, kui teil on eelnevalt teadaolevaid tromboflebiidi riskitegureid.