Arteriaaltromboos

Arteriaaltromboos on arteriaalne veresoonte haigus, mille korral arteri seinale kinnitub tromb. See tromb koosneb vereliistakutest, valkudest ja fibrinist ning moodustub tavaliselt arteri kahjustunud piirkonnas, kus veresoonepõhi (endoteel) on rikutud, näiteks ateroskleroosi tõttu. Solmu kasvades blokeerib see aina enam verevoolu, põhjustades allpool asuva koe isheemiat (hapnikupuudust). Kui tromb lõhkeb, võib see vooluga kaasa kanda ja täielikult sulgeda väiksema arteri, põhjustades akuutse oklusiooni. Protsess võib mõjutada igasuguseid artereid, sealhulgas südame, aju, käte, jalgade või soolika artereid, viies vastavate elundite funktsioonihäireteni või nekroosi (surmahävinguni).

Arteriaaltromboosi põhipõhjuseks on tavaliselt ateroskleroos, mis põhjustab arterite seinte kõvenemist ja kitsenemist. Kahjustunud endoteelil on suurem kalduvus trombotsiitide kogunemisele ja trombi moodustumisele. Peamised riskitegurid hõlmavad suitsetamist, kõrget vererõhku (arteriaalset hüpertensiooni), kõrget kolesteroolitaset (hüperkolesteroleemiat) ja suhkurtõbe (diabeeti). Teised olulised tegurid on rasvumine, füüsiline tegevusetus, stress ja põlvkondlik eelsoodumus trombotilistele sündroomidele. Mõned süsteemsed haigused, näiteks autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus), võivad samuti suurendada riski. Käesoleval ajal, COVID-19 nakatumise korral, on täheldatud suurenenud risk arteriaalsete trombotiliste sündroomide tekkeks.

Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel uuringul ja erinevatel spetsiaalsetel uuringutel. Esmalt hindab arst sümptomeid ja riskitegureid. Oluline on kontrollida pulssi ja verevoolukahinaid Doppleri abil. Peamised kinnitusuuringud on veretööde analüüs, sealhulgas D-dimeeri tase (mis võib olla kõrgenenud), vereliistakute arv ning koagulatsiooni parameetrid (nt INR, APTT). Arteri täielikku sulgumist ja trombi asukohta tuvastatakse tavaliselt pildiuuringutega: dupleksskaneerimine (ultraheli), arvutitomograafia angiograafia (CTA) või magnetresonantstomograafia angiograafia (MRA). Kullastandardiks on arteriograafia (angiograafia), kus kontrastaine süstitakse otse arteritesse ja tehakse röntgenpildid, et näha verevoolu takistusi. EKG ja südameultraheli võivad olla vajalikud südamearterite seisundi hindamiseks.

Ravi eesmärk on taastada verevoolu kiiresti, takistada trombi kasvu ja uute trombide teket ning kontrollida alusleiduvat haigust. Ravi põhineb kolmel sambal: ravimid, invasiiysed protseduurid ja elustiili muutused. Kiire abi annavad antikoagulandid (verehüübimist pidurdavad ained nagu hepariin) ja trombolüütilised ravimid (mis lahustavad tromb). Pikaajaliseks raviks kasutatakse tavaliselt atsetüülsalitsüülhappet või klopidogreeli (vereliistakute kogunemise vähendamiseks) ja/või suukaudseid antikoagulante (nt varfarini, DOAC-sid). Kui ravimid ei piisa, rakendatakse invasiiyset meetodit: tromboembolektoomiat, kus tromb eemaldatakse mehaaniliset, või angioplastikat koos stendi paigaldamisega, et arter laiendada ja avada. Raskematel juhtudel võib olla vajalik by-pass operatsioon (šunteerimine). Kõrvuti ravi peab hõlmama riskitegurite kontrolli: suitsetamisest loobumine, vere rõhu ja kolesterooli reguleerimine, suhkurtõve tihe kontroll, tervislik toitumine ja regulaarne füüsiline tegevus.

Ärge oodake, kui teil tekivad järgmised ärevust tekitavad sümptomid. Need võivad viidata arenevale arteriaaltromboosile ja vajavad kohest erakorralist meditsiinilist sekkumist: Äkiline, tugev valu rinnus, kaenla all, kõhus või jäsemes, eriti kui see kaasneb hingelduse, higistamise või hirmutundega. Ühe kehapoole äkiline nõrkus, tuimus või halvatus (eriti näos, käes või jalas). Äkiline kõnehäire, arusaamatus või nägemisprobleemid. Käe või jala äkiline kahvatus, sinakas värvus ja külm tunne, eriti kui pulss on nõrk või puudub. Äkiline, tugev peavalus, mida võib kirjeldada kui "elu jooksul kõige hullemat". Nende sümptomite korral helistage kohe hädaabinumbrile (112). Isegi kui sümptomid on ebaselged ja mööduvad (nt lühiajaline rindkerevalu või jäseme nõrkus), on oluline kiiresti perearsti või kardiologi juurde pöörduda, et hinnata tromboosi riski.