Diureesi uuring

Kvantitatiivne · mL/min

Normaalsed väärtused

Diureesi normid
Üldine
Tavaline 24-tunnine diurees on täiskasvanutel 800 kuni 2000 milliliitrit (ml) ööpäevas.
Mehed
Tüüpiline normivahemik meestel on 1000–2000 ml/24h.
Naised
Tüüpiline normivahemik naistel on 800–1500 ml/24h.

Näitaja kohta

Diureesi uuring on laboratoorne test, mille käigus mõõdetakse 24 tunni jooksul eritatud uriini kogust. See annab olulist teavet neerude funktsiooni, vedeliku- ja elektrolüüditasakaalu kohta ning aitab diagnoosida erinevaid haigusi.

Funktsioon
  • Mõõdab organismi uriini eritumise mahtu ja mustrit.
  • Hinnab neerude võimet filtreerida vedelikke ja jääkaineid.
  • Aitab hinnata keha vedeliku- ja soolatasakaalu.
Põhimõte
  • Uuring põhineb 24-tunnise uriini kogumisel spetsiaalsesse anumasse.
  • Kogutud uriini kogust mõõdetakse ja analüüsitakse.
Ettevalmistus
  • Tavaolukorras spetsiaalset ettevalmistust ei vaja.
  • Oluline on järgida 24-tunnise kogumise protokolli.
  • Enne kogumist tuleb konsulteerida arstiga ravimite võtmise kohta.
Protseduur
  • Uuring algab tavaliselt hommikul, kus esimene uriinieritus lastakse mööda.
  • Järgnev 24 tunni kõik uriin kogutakse ettenähtud anumasse.
  • Anum hoitakse kogumise ajal külmkapis.
  • Pärast 24 tundi mõõdetakse kogutud uriini täpne maht ja edastatakse analüüsiks.
Füsioloogilised põhjused
  • Suur vedelikutarbimine (nt. alkohol, kofeiin).
  • Külma keskkonna mõju.
Meditsiinilised seisundid
  • Mandelitüs (diabeet).
  • Neerude haigused.
  • Krooniline neerupuudulikkus teatud faasis.
  • Mõned hormonaalsed häired (nt. diabetes insipidus).
  • Diureetikumide (kusetegevust suurendavate ravimite) tarvitamine.
Füsioloogilised põhjused
  • Ebaadekvaatne vedeliku tarbimine (vedelikupuudus).
  • Kõrge keskkonnatemperatuur (kõvasti higistamine).
Meditsiinilised seisundid ja haigused
  • Dehidratatsioon (nt. oksendamine, kõhulahtisus).
  • Neerukahjustus (äge neerupuudulikkus).
  • Südamepuudulikkus.
  • Raske infektsioon (sepsis).
  • Uriinitee obstruktsioon (nt. eesnäärme vähk, kivid).
Peamised näidustused
  • Neerude funktsiooni hindamine.
  • Kahtlus vedeliku- ja elektrolüüdihäirete osas.
  • Krooniliste haiguste (diabeet, südamepuudulikkus, kõrgvererõhktõbi) seire.
  • Ravimite (nt. diureetikumid) mõju hindamine.
  • Raske infektsiooni või šoki seisundi jälgimine.
Soovitav konsultatsioon spetsialistiga
  • Uuringut võib tellida perearst, nefroloog (neerudespetsialist), uroloog või endokrinoloog.
  • Oluline on arutada tulemuste tõlgendamist ja edasist tegevuskava just neeru- või sisemiste haiguste spetsialistiga.