Kusejätkusetus (inkontinents)
Kirjeldus
Kusejätkusetus ehk inkontinents on seisund, kus inimesel on raskusi või täielik võimetus kontrollida kuse eritumist. See võib ilmeneda nii tilkkaupa kui ka järsu voona, mõjutades igapäevaelu ja enesetunnet.
Kusejätkusetus on füsioloogiline häire, kus kusihoidmise mehhanism ei toimi korralikult. Tervetel inimestel kontrollivad põie ja uretri lihased kuse väljavoolu. Kui need lihased nõrgenevad või närvid, mis neid juhib, on kahjustunud, kaob kontroll kuse hoidmise üle. See võib olla pidev või episoodiline, esineda erineva intensiivsusega ning olla seotud nii füüsilise koormuse, köhaga kui ka ilmuda ilma ilmselge põhjuseta. Tähtis on mõista, et tegemist ei ole iseseisva haigusega, vaid sümptomiga, mis võib viidata aluseks olevale terviseprobleemile.
- Eaaseline lihaste nõrgenemine – eriti naistel pärast menopausi või rasedust.
- Ajutine stress-inkontinents – füüsilise pingutuse, köha, aevastamise või naermise ajal.
- Mõned ravimid (näiteks diureetikud, rahustid, vererõhu alandajad).
- Äge tsüstiit või teised kuse teede infektsioonid.
- Liigne vedeliku tarbimine või kofeiini/alkoholi kuritarvitamine.
- Paks soole või muude organite rõhk põiele (näiteks kõhupimeduse tõttu).
- Neurooloogilised häired (nt Parkinsoni tõbi, multiple skleroos, seljaaju kahjustused, insult).
- Põie või eesnäärme kasvajad (sh pahaloomulised).
- Suhkurtõbi (diabeet), mis kahjustab närve (neuropaatia).
- Krooniline neerupuudulikkus.
- Põie või kusejuhade struktuuriprobleemid (nt prolaps, pärast operatsiooni).
- Raske krooniline köha (nt KÕA puhul).
Enne arsti juurde pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid: 1) Põielihaste treening (Kegeli harjutused) – regulaarselt tõmba ja lõdvesta kusejuhade ja tagaauku ümbritsevaid lihaseid, et parandada nende tõmbuvust. 2) Toitumise kohandamine – väldi kofeiini, alkoholi, teravaid toite ja karastusjooke, mis võivad põiet äratada. Tarbi piisavalt kiudaineid, et vältida kõhukinnisust. 3) Põie treening – harjuta kuseajamist kindla ajavahemiku järel, et pikendada intervalle. 4) Kaalu kontroll – ülekaal suurendab rõhku põiele. 5) Abivahendid – kasuta spetsiaalseid manuseid, imavaid aluseid või väliskusejuhiseid, et hoida kuivust ja enesekindlust. 6) Vedeliku tasakaal – joo piisavalt, kuid mitte liiga palju enne magamaminemist, ja tühjenda põis korrapäraselt. Ravimeid võtta ainult arsti ettekirjutusel.
- Täielik kusejätkusetus, mis tekib äkki ja on kaasnev nõrkus, tuimus jalgades või higistamine – võib viidata seljaaju või närvikahjustusele.
- Kusemisega kaasnev tugev valu, palavik või külmavärinad – võib olla märk raskest infektsioonist (nt neerupõletik).
- Vere või tumeda, tahma värvi kuse ilmumine.
- Kusejätkusetus pärast hiljuti toimunud peatraumat, seljatraumat või operatsiooni.
- Võimatus kuseda, kuigi tunnetad survet – see võib näidata kusejuhade blokaadi ja vajab kiiret sekkumist.
- Kaasnev järsk kaalulangus, isu puudumine või pidev väsimus – võib olla märk tõsisemast haigusest.