Tihti kuseajuti

Kirjeldus

Tihti kuseajuti tähendab vajadust urineerida tavaelistest sagedamini. See võib olla ajutine ja ohutu nähtus või viidata aluseks olevale terviseprobleemile.

Mida tähendab tihti kuseajuti?

Tihti kuseajuti ehk pollakiuria on olukord, kus inimene tunneb vajadust urineerida oluliselt sagedamini kui tavaliselt – üle 8 korda ööpäevas, kuigi kuse kogus võib iga kord olla väike. See on sümptom, mitte haigus ise. Keha reageerib nii erinevatele füsioloogilistele muutustele või häiretele kuseteede süsteemis. Protsess on seotud kusepõie ärritatuse või ülekoormusega, mis saadab ajule signaali vajadusest tühjendada, isegi kui põis pole veel täis.

Levinumad põhjused

Levinud ja tavaliselt ohutud põhjused

Liigne vedeliku tarbimine (eriti kofeiini, alkoholi või suhkrusegade jooke).
Stress ja ärevus, mis põhjustavad lihaspinget.
Külmetushaigused või viirused, mis võivad mõjutada keha ainevahetust.
Mõned ravimid (näiteks diureetikud ehk kuseeritavad).
Vanusega seotud muutused kusepõie elastsuses.
Rasedus, kuna kasvav emaka surve kusepõiele.

Tõsised haigused või hoiatusmärgid

Kuseteede infektsioon (tsüstiit) – kõige levinum põhjus, mis põhjustab põie ärritust.
Hüperaktiivne kusepõis (OAB), kus põielihased tõmbuvad ettenägematult kokku.
Diabeet (tüüp 1 või 2), kuna keha püüab liigset suhkrut urineega välja lükata.
Meeste puhul – healoomuline prostata hüperplasia (suurenenud eesnääre), mis surub kusejuhale.
Kusepõie kivid või kasvajad.
Interstitsiaalne tsüstiit (krooniline põiepõletik).
Mõned neuroloogilised häired (nt parkinson, insult), mis mõjutavad närvi signaale.

Abi kodus

Kui sümptom on kerge ja ilma punaste lipukeste, võid proovida järgmist:

Reguleeri vedeliku tarbimist: Vähenda kofeiini, alkoholi ja sidrusevaba joogite tarbimist. Joo piisavalt puhast vett, kuid välti suuri koguseid enne magamaminemist.
Kusepõie treening: Proovi pikendada urineerimisvahendeid järk-järgult (nt 15 minuti võrra), et harjuda suurema koguse mahutamisega.
Toitumine: Välti ärritavaid toite nagu teravad vürtsid, kunstlikud magustajad või sidrunhapped.
Kegeli harjutused: Tugevda vaagna põhjalihaseid, et paremini kontrollida urineerimis tungi.
Päevik: Pane kirja urineerimissagedust ja tarbitud vedelikke, et tuvastada seoseid.
Stressihaldus: Lõdvestumisharjutused, jooga või meditatsioon võivad aidata, kui põhjuseks on ärevus.
Ravimid ilma retseptita: Võib küsida apteegist kaaliumi tsitraati või muid kusepõiet rahusteid, kuid konsulteeri esmalt farmatseudiga.

Millal SKUBIAST arsti poole pöörduda?

Kiireloomulised sümptomid, mis nõuavad kohest meditsiinilist hindamist

Valu või kõrvetustunne urineerimisel.
Veri urinees (punane või tumepruun urine).
Tugev või järsk valu kõhu allosas, seljas või küljel.
Kõrge palavik (>38°C) või külmavärinad.
Võimetus urineerida, kuigi on tungiv vajadus.
Äkiline segasus, teadvuse muutus või minestamine.
Pidev janu koos äkilise kaalulanguse või väsimusega (võib viidata diabeedile).
Urineerimis tung, mis ei lõpe isegi pärast tühjendamist.

Sümptomid, mis nõuavad planeeritud arsti visiiti

Tihti kuseajuti, mis kestab üle nädala ilma paranemiseta.
Öine urineerimine (nükturia), mis häirib und korduvalt.
Kokkupuude involontäärse urineerimisega (kusejänestus).
Sümptomite halvenemine või koduse ravi mittetoimimine.

Seotud uuringud

Otsi sümptomit

Achillese kõõluse valu Achilleuse kõõluse valu Aeglane ejakulatsioon Aeglane mõtlemine Aeglane puls (Bradükardia) Aeglane pupilla reaktsioon Aeglane seedimine Aeglane südamelöök (Bradükardia) Aevastamishoogud Aevistamine tolmu tõttu Afoonia Afted (valged haavakesed suus) Äge kõhuvalu Äge kõrvavalu Äge seljavalu Äge seljavalul Ahenevõru Ajuseis Ajutine teadvuse kaotus (sünkoop) Ajuudu