Kusepindamisvõime test
Kusepindamisvõime test on funktsionaalne neerude test, mis hindab neerude võimet kontsentreerida kuset. See aitab hinnata neerude põhifunktsiooni, eriti neerukoobaste ja kolektortorude talitlust, ning on oluline erinevate vesitasakaalu häirete diagnoosimisel.
- Hindab neerude võimet kontsentreerida kuset, säilitades keha vedeliku- ja elektrolüüditasakaalu.
- Mõõdab kuse osmolaalsust või erikaalu pärast vedelikupiirangut või ADH hormooni (desmopressiini) manustamist.
- Aitab eristada tsentraalset ja nefrogenseet diabetes insipidust, samuti hinnata kroonilise neerupuudulikkuse seisu.
- See on funktsionaalne katse, mis kajastab neerukoobaste ja kolektortorude tundlikkust antidiureetilisele hormoonile (ADH).
- Ei ole rutiinne uuring, vaid tehakse spetsiifilistel indikatsioonidel, kui kahtlustatakse vesitasakaalu regulatsiooni häiret.
- Enne testi (tavaliselt õhtul) tuleb vältida vedeliku tarbimist 12–14 tundi (vedelikupiirang).
- Tuleb vältida alkoholi ja kofeiini, kuna need võivad moonutada tulemusi.
- Arst võib soovitada lõpetada teatud ravimid (nt diureetikud), mis mõjutavad kuse eritamist.
- Test viiakse läbi haiglas või spetsiaalses laboris.
- Pärast vedelikupiirangut kogutakse kuse proov (tavaliselt hommikuse esimese kusega) ja määratakse selle osmolaalsus või erikaal.
- Mõnikord kasutatakse lühikest desmopressiini (sünteesitud ADH) testi, kus manustatakse ravim ja jälgitakse kuse kontsentratsiooni muutust.
- Raske vedelikupuudus (dehüdratsioon).
- Kõrge keskkonnatemperatuur või intensiivne füüsiline koormus.
- Südamepuudulikkus (vähenenud verevool neertesse).
- Maksatsirroos.
- SIADH (ebapiisav antidiureetilise hormooni eritumise sündroom) – vedeliku liigse kinnihoidmise korral võib kuse olla ebapiisavalt lahjendatud.
- Krooniline neerupuudulikkus.
- Püelonefriit või muud neerukudede kahjustused.
- Ravimite kõrvalmõjud (nt litium, mõned antibiootikumid).
- Hüpokalaemia või hüperkaltsemia.
- Diabetes insipidus – tsentraalne (ADH puudulikkus) või nefrogeenne (neerude mittevastavus ADH-le).
- Ebaadekvaatne ADH eritumine (harva).
- Liigne vedeliku tarbimine (poliuria).
- Vanus – kusepindamisvõime võib vananedes väheneda.
- Pidev janunetunne (polidipsia) ja ülemäärase kuseeritamise (poliuria) korral.
- Kahtlus diabetes insipidusele.
- Kroonilise neerupuudulikkuse või muude neeruhaiguste hindamisel.
- Hüponatreenia (madal naatriumitase veres) põhjuse selgitamisel.
- Nefroloog (neerude spetsialist).
- Endokrinoloog (hormoonsüsteemi ja ainevahetuse spetsialist).
- Sisearst või perearst esialgse hindamise korral.
| Üldine | Pärast 12–14 tunni vedelikupiirangut peaks kuse osmolaalsus ületama **800–1200 mOsm/kg**. Kuse erikaal peaks olema suurem kui **1,025** (või konkreetsemalt >1,030). |
|---|---|
| Meestele | Normid on samad meestel ja naistel. |
| Naistele | Normid on samad meestel ja naistel. Raseduse ajal võib normaalne väärtus olla mõnevõrra madalam. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Kusepindamisvõime test tõuseb
1Kusepindamisvõime test langeb
9Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!