Kusimishäired

Kirjeldus

Kusimishäirete all mõeldakse kõiki muutusi normaalses kusemisprotsessis. Need võivad hõlmata kusemissagedust, kogust, võimet kontrollida kusemist või kaasnevaid tundeid nagu valu, põletik tunne või raskused kusemise alustamisel.

Kusimine on keha peamine viis eraldada vedelikku ja jääke. Normaalne kusemine peaks olema sujuv, valuta ja kontrollitav protsess. Kusimishäired tekivad siis, kui kusemisteede süsteemis (kusipõis, kusejuhad, eesnääre meestel) esineb probleeme. Need võivad olla põhjustatud infektsioonist, põletikust, takistusest kusemisteedes või närvisüsteemi häirest, mis kontrollib kusejuhiseid. Keha annab märku, et midagi on korrast ära – kas kusipõis ei tühjene korralikult, on ärritunud või selle kontrollimise mehhanismid ei tööta.

Sagedased ja ohutud põhjused
  • Liigne vedeliku tarbimine (eriti kofeiini või alkoholi sisaldavad joogid)
  • Mõned ravimid (nt diureetikud ehk kuseeritid, antidepresandid)
  • Rasedus – emakakas surub kusipõiele
  • Vanusega seotud muutused – kusipõie lihaste nõrgenemine
  • Ärevus või stress, mis põhjustab sagedamat kusemist
  • Kerged kuseteede infektsioonid (tsüstiidid)
Tõsised haigused või hoiatusmärgid
  • Kroonilised või korduvad kuseteede infektsioonid (nt neerude või kusipõie põletik)
  • Eesnäärme suurenemine (helepaunalahkus) meestel, mis põhjustab kusevoolu nõrgenemist
  • Kusipõie- või neerukivid
  • Kusipõie vähk või eesnäärmevähk
  • Neuroloogilised häired (nt MS, Parkinsoni tõbi, seljaaju kahjustus), mis häirivad kusejuhiseid
  • Suhkurtõbi, mis suurendab kuseeritust ja kusemissagedust
  • Kusipõie langus (prolaps) naistel

Enne arsti poole pöördumist võid proovida mõnda lihtsat meetodit:

1. Jooveerežiimi kohandamine: Väldi õhtuti suurtes kogustes vedelikku, eriti kohvi, teed, alkoholi ja gaseeritud jooke. Joo piisavalt päeval, et hoida kuse hea kvaliteet (kollakas, läbipaistev).

2. Kusipõie treening: Proovi pikendada kusemiste vahelisi intervalle tasapisi (nt 15-30 minuti võrra), et kusipõis harjuks suurema vedelikukogusega.

3. Toitumine: Väldi teravat toitu, tsitruselisi ja kunstlikke magusaid, mis võivad kusipõiet ärritada.

4. Kaalukontroll: Ülekaal suurendab kusipõiele survet, eriti naistel.

5. Põhjalik kusemine: Veendu, et kusipõis tühjeneb täielikult; võid proovida kaks korda kuseneda (double voiding).

6. Pelisepõletiku leevendamine: Soe vann või kõhule soe pats võivad leevendada krampe või survetunnet.

7. Toidulisandid: Probiootikumid (nt jugurt) võivad aidata ära hoidda kuseteede infektsioone. Kuusõrmepõletiku korral võib proovida tõenapreparaat.

NB! Ära ise hakka võtma antibiootikume või kuseeritavaid ravimeid ilma arsti nõuta.

Hädaolukorrad (vaja kohest meditsinilist abi)
  • TÄIELIK võimetus kuseneda (kusipõie retentsioon), hoolimata tungivast soovist – see on kiireloomuline seisund!
  • Kuse tegemisega kaasnev äge, talumatu valu selja alumises osas või kõhus.
  • Kõrge palavik (üle 38,5°C), külmavärinad ja halb üldeseisund koos kusemisraskustega – võib viidata neerupõletikule.
  • Kuses selgelt nähtav veri (mitte ainult kerge roosakas värvus).
  • Järsk nägemise hägustumine, peapööritus või teadvuse kaotus kusemise ajal või järel.
Hoiatusmärgid (vaja arsti konsultatsiooni järgmistel päevadel)
  • Kusemishäired, mis esinevad koos selja- või puusavalu, võivad viidata neerukivile.
  • Kuse valguga kaasnev valu või põletik, mis ei leene mõne päevaga.
  • Kusemissageduse või hõõrumise järsk suurenemine ilma ilmse põhjuseta.
  • Öine kusemine (nyktuuria), mis ärkab sind mitu korda öösel, kui see varem ei esinenud.
  • Kuse tilgumine või pidamatus pärast hiljutist operatsiooni või seljatraumat.
  • Tunne, et kusipõis ei tühjene pärast kusemist täielikult.
  • Meestel: kusevoolu oluline nõrgenemine või katkemine, eriti koos eesnäärme piirkonna ebamugavusega.