Uriinanaluus

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Uriinanaluuse normid

Üldine

Tervisliku inimese uriin on kollakas kuni helekollane, läbipaistev, erilise lõhnata. See ei sisalda tuntavat kogust valku, glükoosi, ketoonide, bilirubiini ega veri. Normaalväärtused: erütrotsüüdid < 3/µl (või < 5 väljal); leukotsüüdid < 5/µl (või < 10 väljal); ei ole silindreid; baktereid ei ole või on vähesel määral.

Mehed

Erilist lühipõhist erinevust naistega ei ole, kuid prostatiidi korral võib uriinis esineda leukotsüüte.

Naised

Menstruatsiooniaeg võib põhjustada valepositiivse vere tulemuse uriinis, mistõttu soovitatakse võimalusel vältida uuringut sel perioodil.

Näitaja kohta

Uriinanaluus on üks levinumaid laboratoorsetest uuringutest, mille käigus analüüsitakse uriini füüsikalisi omadusi, keemilist koostist ja mikrobioloogilist seisundit. See annab olulist teavet patsiendi neerude, kuseteede ja ainevahetuse üldise seisundi kohta, aidates tuvastada nii infektsioone kui ka kroonilisi haigusi.

Mis on uriinanaluus?

Funktsioon

Hindab uriini füüsikalisi parameetreid (värvus, läbipaistvus, tihedus).
Analüüsib keemilisi komponente (valk, glükoos, ketoonid, bilirubiin).
Tuvastab rakuid (erütrotsüüdid, leukotsüüdid), silindrid ja mikrobe (bakterid, seened).

Uuringu materjal

Uuringu jaoks kogutakse tavaliselt keskmine uriinivoog hommikusest uriinist.
Mõnikord võib olla vajalik 24-tunnine uriini kogumine või katetrist läbi võetud proov.

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Peske enne uriini kogumist hoolikalt suguelundeid veega (ilma seebiga).
Koguge uriini spetsiaalsesse steriilsesse anumasse, alustades kusetamist tualetti, seejärel kogudes keskmist voogu anumasse ja lõpetades tualetti.
Proovi tuleb toimetada laboratooriumi võimalikult kiiresti (eelistatavalt 1-2 tunni jooksul).

Analüüs protsess

Laboris hinnatakse uriini visuaalselt (värvus, läbipaistvus).
Kasutatakse diagnostilisi testribasid keemiliste komponentide kiireks määramiseks.
Proovi uuritakse mikroskoobi all rakkude, silindrite ja mikroobide olemasolu suhtes.
Vajadusel tehakse bakterioloogiline kultuuri uuring (uriinipõld).

Kõrged uriinanaluuse näitajad (kõrvalekalded)

Valk uriinis (proteinuuria)

Neerude kahjustus (nt neerupuudulikkus, glomerulonefriit).
Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon).
Sügavad infektsioonid või kõrge palavik.
Rasedus (eelmürgistus).

Verd uriinis (hematuuria)

Kuseteede infektsioon (tsüstiit).
Neerekivid või põiekivid.
Neerude või põie kasvajad.
Trauma kuseteede piirkonnas.

Leukotsüüdid ja bakterid uriinis

Kuseteede infektsioon (tsüstiit, uretriit, püelonefriit).
Suguelundite põletikulised haigused.
Ebasobiv proovi kogumine (reostus).

Glükoos uriinis (glükosuuria)

Diaabetes mellitus (kontrollimatu veresuhkur).
Raseduse ajal esinev diabeet (gestatsiooniline diabeet).
Mõned neeruhaigused (neerude lävi).

Madalad või puuduvad näitajad

Madal erütrotsüütide arv (füsioloogiline norm)

Tervisliku inimese uriinis pole normis verd või on seda äärmiselt vähesel määral.

Madal spetsiifiline kaal (hüposteenuria)

Liigne vedeliku tarbimine.
Krooniline neerupuudulikkus (kaotab kontsentreerimisvõime).
Diabeetiline nefropaatia.

Puuduvad leukotsüüdid ja bakterid

Normaalne leid, mis välistab aktiivse kuseteede infektsiooni.

Indikatsioonid: millal tehakse uriinanaluus?

Sümptomid ja kaebused

Kusetamisel valu, põletustunne või sagedane kusetamisoht.
Uriini välimuse muutus (verine, udune, ebatavaline lõhn).
Alakõhu või selja valu, eriti küljekoopa piirkonnas.
Seletamatu palavik või väsimus.

Haiguste jälgimine ja kontroll

Diaabete, kõrge vererõhu või krooniliste neeruhaiguste seire.
Kuseteede infektsiooni ravi tõhususe hindamine.
Rutiinne tervisekontroll või enne operatsiooni.

Spetsialistid, kes võivad uuringu tellida

Perearst (perearst) – esmase diagnostika ja rutiinkontrolli korral.
Uroloog (uroloog) või nefroloog (neeruarst) – spetsiifiliste kuseteede või neeruhaiguste hindamisel.
Günekoloog (naistearst) – raseduse ajal või günekoloogiliste probleemide korral.