Sagedased käimised WC-sse
Kirjeldus
Sagedased käimised WC-sse tähendab, et teil on vajadus külastada tualetti tavamidamini, kui tavaliselt. See võib hõlmata nii urineerimist (kuseajamist) kui soolestiku tühjenemist (roelemist). See on sümptom, mis võib olla nii kahjutu kui ka märk tõsisemast seisundist.
Sagedased käimised WC-sse ehk sagedasem kuseajamine või soolestiku tühjenemine on keha reaktsioon mitmesugustele sisemistele või välistele teguritele. Urineerimise sageduse suurenemist nimetatakse polüuriaks (suur kogus uriini) või urgentsuseks (tungiv vajadus). Soolestiku tühjenemise sageduse suurenemist nimetatakse diareeks või kõhulahtisuseks. Keha võib sagedamini tühjeneda näiteks infektsiooni, põletiku, hormonaalsete muutuste, toiduvaliku või stressi tõttu. Oluline on mõista, kas muutus on ajutine (näiteks rohkem vedelikku juues) või püsiv, mis võib viidata põhilisele terviseprobleemile.
- Suurenenud vedeliku tarbimine (eriti vesi, alkoholiseta joogid)
- Kofeiini või alkoholi tarbimine (need on diureetikud, mis suurendavad uriini eritumist)
- Teatud toidud (teravad, rasvased või kiudainerikkad toidud võivad soodustada roelemist)
- Stress ja ärevus (võivad põhjustada nii kuseajamist kui kõhulahtisust)
- Rasedus (emakas võib suruda põiele, põhjustades sagedamat kuseajamist)
- Mõned ravimid (näiteks diureetikud ehk kuseeritavad ravimid või lahtistid)
- Kuseinfektsioon (tsüstiit) – põhjustab valu ja sagedast kuseajamist
- Suhkurtõbi (diabeet) – eriti tüüp 2 diabeet, mis põhjustab suurt janu ja polüuriat
- Prostataprobleemid meeste puhul (kahvatus või põletik)
- Põie- või neerukivid
- Õhukese soole haigused (nt tsöliaakia, Crohn'i tõbi, irritatiivse soole sündroom)
- Põie üleaktiivsus (urgentsus ja sagedas kuseajamine ilma infektsioonita)
- Krooniline kõhulahtisus (nt pikaajaline irritatiivse soole sündroom)
- Kilpnäärme talitlushäired (hüpertüreoos)
Kui sagedased käimised WC-sse on kerge või ajutise iseloomuga, võid proovida järgmisi meetmeid: 1. Jälgi vedeliku tarbimist: Püüa jooga piisavalt vett, kuid väldi suurtes kogustes õhtuti. 2. Välti ärritavaid aineid: Vähenda või välista kofeiini (kohv, tee, energiajoogid), alkoholi, kunstlikke magusaid ja teravaid toite. 3. Põie treening: Proovi pikendada aega kuseajamiste vahel, harjutades põiele lihaseid (Kegeli harjutused). 4. Toitumine: Söö kiudainerikast toitu tasakaalustatult, et vältida kõhulahtisust või kõhukinnisust. Probiootikumid (nt jogurt, fermenteeritud toidud) võivad parandada seedimist. 5. Stressi vähendamine: Meditatsioon, sügav hingamine või kerge füüsiline aktiivsus võivad aidata. 6. Päeviku pidamine: Kirjuta üles, mida sööd ja jooid ning millal sümptomid esinevad, et tuvastada põhjuseid. Kui sümptomid ei parane 3-5 päeva jooksul, konsulteeri arstiga.
- Vere või tumeda uriini ilmumine kuses
- Tugev valu kõhu-, selja- või vaagna piirkonnas
- Kõrge palavik (üle 38,5°C) koos sagedaste käimistega
- Jätkuv iiveldus ja oksendamine, mis takistab vedeliku tarbimist
- Teadvuse muutused (segasus, minestamine)
- Võimatus urineerida või tugev valu urineerimisel
- Äge vaimne segadus (eriti vanematel inimestel)
- Sümptomid kestavad kauem kui nädal, hoolimata isehooldusmeetmetest
- Kaotad kaalu soovimatult
- Sagedastel käimistel on kaasas põletik tunne, lõhnav uriin või nahalööve
- Sümptomid segavad igapäevast elu (uni, töö, sotsiaalne tegevus)
- Sul on peres anamneesis suhkurtõbi, kuse- või seedehäired
- Oled raseda või kahtlustad rasedust