Saged kusemine

Kirjeldus

See on sagedamini kusemise vajaduse tunne või tegelik sagedam kusemine kui tavaliselt. See võib segada igapäevaelu, tööd ja und.

Saged kusemine (meditsiinilises keeles poliuuria) tähendab, et inimene käib rohkem kordi päevas WC-s, kui on tema jaoks normaalne. Norm sõltub paljudest teguritest nagu vedeliku tarbimine, vanus, kliima ja isiklikud harjumused. Tavaliselt kusetavad terved täiskasvanud 4–8 korda ööpäevas. Kuse tegemine on keha viis eraldada liigseid vedelikke ja jääkaineid. Kui kuseteede süsteem (neerud, kusepõis, urethra) ärritub või kui keha toodab rohkem kust (nt suurenenud vedeliku tarbimise või haiguse tõttu), suureneb kusemisvajaduse sagedus.

Sagedased ja mittetoitlikud põhjused
  • Suurenenud vedeliku tarbimine (eriti vesi, alkohoolsed ja kofeiiniga jookid nagu kohv, tee, energiajookid).
  • Külm ilm – keha püüab säilitada soojust, vähendades higistamist, mistõttu liigne vedelik eraldub kusega.
  • Stress ja ärevus – põhjustavad hormonaalseid muutusi ja lihaste pinget, mis võivad kusepõist ärritada.
  • Rasedus – emaka kasv surub kusepõiele, vähendades selle mahtu.
  • Mõned ravimid (nt diureetikud, vererõhu alandajad, mõned antidepressandid).
  • Vanus – lihaste toonuse langusega kaasnevad muutused kusepõies.
Tõsisemad haigused või hoiatussignalid
  • Kuse tee infektsioon (nt tsüstiit) – ärritus põhjustab vale kusemisvajadust, isegi kui kusepõis on tühi. Võib kaasneda valu või kipitamisega.
  • 2. tüüpi või rasestusdiabeet – kõrge veresuhkur sunnib neerusid eritama liigset glükoosi kusega, mis tõmbab endaga kaasa rohkem vedelikku (poliuuria).
  • Meeste puhul eesnäärme suurenemine (hüperplasia või põletik) – suurenenud eesnääre võib urethrat kokku suruda, takistades kusepõie tühjenemist, mis põhjustab sagedast vajadust.
  • Hüperaktiivne kusepõis – kusepõie lihased tõmbuvad kokku liiga sagedasti, tekitades äkilise ja tugeva kusemisvajaduse.
  • Interstitsiaalne tsüstiit (krooniline kusepõie valu sündroom).
  • Mõned südamehaigused või neerupuudulikkus, mis põhjustavad vedeliku kogunemist kehas (ödeem) ja selle hilisemat eritumist.
  • Mõned neuroloogilised häired (nt seljaaju kahjustus, multiple skleroos), mis häirivad närvisignaale kusepõiele.

Kui saged kusemine on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võib proovida järgmist:

1. Joo piisavalt, kuid mõistlikult: Väldi liigset vedeliku tarbimist enne magamaminemist. Joo regulaarselt läbi päeva, et vältida ühekordset suurt kogust.

2. Väldi ärritavaid jooke: Piira või välista kofeiini (kohv, tee, koolajook), gaseeritud jooke, kunstlikke magusaid ja alkoholi, eriti õhtuti.

3. Harjuta kusepõie treeningut: Püüa pikendada aega kusemisvahetute vahel. Alusta 10-15 minutist ja püüa järk-järgult suurendada seda aega.

4. Tegele põhjalihaste harjutustega (Kegeli harjutused): Need tugevdavad vaagnapõhja lihaseid, mis aitavad paremini kontrollida kusemisvajadust.

5. Päevik: Kirjuta üles, mida ja kui palju jooid, kui sageli kused ning millal vajadus on tugevam. See aitab tuvastada mustreid ja põhjuseid.

6. Hügieen: Pühkima tuleks ettepoole tagumiku suunas, et vältida bakterite kandumist pärakust urethrasse.

7. Ravi apteegist: Kui sümptomid on seotud kerge kusepõie ärritusega, võib apteeker soovitada ilma retseptita ostetavaid vahendeid (nt tsüstiidi vastaseid preparaate). Enne kasutamist lugege juhendeid või konsulteerige apteegispetsialistiga.

Kui isemeetmed mõne päeva jooksul ei aita või sümptomid muutuvad hullemaks, tuleks pöörduda arsti poole.

Kiire arstiabi on vajalik, kui:
  • Kuses on verd või see on tume, roosa või kohvilase värvusega.
  • Kusemisel on äge, talumatu valu (eriti kõhu- või selja piirkonnas).
  • Ei suuda kusetada, kuigi tunnet on väga tugev – see võib viidata täielikule kusejääkteele.
  • Tekib palavik (üle 38 °C), külmavärinad, iiveldus või oksendamine.
  • Kaotad kontrolli kuse üle (uriinijoome).
  • Tekivad ägedad peavalud, segasus, uimasus või teadvuse kaotus (võib osutada diabeetilise ketoatsidoosi või teiste eluohtlike seisundite peale).
Pöörduge kindlasti perearsti või uroloogi/günekoloogi poole, kui:
  • Saged kusemine kestab kauem kui mõni päev ja isemeetmed ei aita.
  • Ärkad üles rohkem kui kaks korda öös kusema (noktuuria), mis segab und.
  • Kusemisvajadus on äkiline ja tugev, raskendades igapäevaelu.
  • Käed või jalad on paistes (ödeem).
  • Kaotad kaalutundlikkust jalgades või tunnet esineb põletikulist valu väikeloomist.
  • Oled rase või kahtlustad rasedust ning sümptomid on eriti tugevad.
  • Sümptomid ilmnevad pärast uue ravimi võtmist.