Albumiini-globuliini suhte uuring

Kvalitatiivne

Normaalsed väärtused

Albumiini-globuliini suhte normid
Üldine
Tavapärane A/G suhe on vahemikus 1,0 kuni 2,3 (olenevalt labori võrdlusvahemikest).
Mehed
Meestel võib olla veidi kõrgem kui naistel tänu suuremale lihasmassile.
Naised
Naistel võib olla veidi madalam, eriti raseduse ajal.

Näitaja kohta

Albumiini-globuliini (A/G) suhte uuring on verelabori analüüs, mis määrab kahe olulise plasmaproteiini – albumiini ja globuliini – tasemete suhte. See suhe aitab hinnata maksa- ja neerufunktsiooni ning avastada organismis esinevaid põletikulisi protsesse või muid häireid. Tavaliselt tehakse see osana verelabors valgufraktsioonide elektroforeesi uuringust.

Funktsioon
  • Hindab organismi valgusegu tasakaalu
  • Võimaldab kaudselt hinnata maksa ja neerude tervislikku seisundit
  • Viitab kroonilisele põletikule või immuunpuudulikkusele
Päritolu
  • Analüüsitakse vereserumi, mis saadakse venoosselt vereproovist
  • Suhte arvutamiseks määratakse eraldi albumiini ja globuliini kontsentratsioonid
  • Globuliini tase arvutatakse tavaliselt koguvalgu ja albumiini vahena
Ettevalmistus
  • Uuringuks tuleb tühja kõhuga, söögi ja joogi tarbimine tuleb lõpetada 8-12 tundi enne verevõttu.
  • Vett võib juua mõõdukalt.
  • Teatud ravimeid (näiteks kortikosteroidid) tuleb arsti nõuandel võimalusel ajutiselt katkestada.
Protseduur
  • Meditsiiniõde võtab vereproovi kubemesoonest tavalises korras.
  • Veri viiakse laborisse, kus eraldatakse serum.
  • Serumis määratakse koguvalgu, albumiini ja/või globuliini kontsentratsioonid.
  • A/G suhe arvutatakse valemiga: Albumiin / (Koguvalk - Albumiin) või mõõdetakse otseselt elektroforeesi teel.
Kliinilised seisundid
  • Maksa tsirroos või krooniline maksakahjustus
  • Nälgimine või raske alatoitlus
  • Mõned autoimmunnähud
  • Kortikosteroidravi
Füsioloogilised tegurid
  • Kõrge lihasmassi ja väike rasvamassi suhe
  • Pikaajaline kõrge intensiivsusega füüsiline koormus
Kroonilised haigused
  • Krooniline neerupuudulikkus (nefroottiline sündroom)
  • Krooniline põletik või infektsioon
  • Autoimmunhaigused (nt süsteemne erütematoosne lupus)
  • Vähkkasvajad
Muud põhjused
  • Rasedus (füsioloogiline globuliinide suurenemine)
  • Immuunpuudulikkuse seisundid
  • Mõned geneetilised haigused (nt gamma-globuliineemia)
Sümptomid ja kaebused
  • Põletikuliste protsesside kahtlus (püsiv palavik, väsimus)
  • Krooniline maksakahjustus (kollatuse, ödeemide ilmnemine)
  • Nahaojad või ödeemid, mis viitavad valgukadule
Spetsialistid ja järelvalve
  • Sisemedused (internistid) ja gastroenteroloogid maksahaiguste hindamisel
  • Nefroloogid neerufunktsiooni jälgimiseks
  • Reumatoloogid autoimmunhaiguste diagnostikas ja ravijärelvalvel