Kusepidamine (Uriinikontinents)
Kirjeldus
Kusepidamine ehk uriinikontinents on seisund, kus inimene ei suuda uriini pidada, mistõttu see väljub tahtmatult. See võib esineda erineval määral – tilkadest kuni täieliku kontrolli kaotamiseni ning põhjustada olulist ebamugavust.
Kusepidamine on meditsiiniline termin, mis viitab uriini tahtmatule väljumisele, kui inimene ei soovi või ei suuda seda takistada. See ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom, mis näitab aluseks olevat füüsilist või funktsionaalset häiret. Füsioloogiliselt sõltub normaalse kusepidamise võime koostööst lihaste (eriti vaagnapõhjalihaste), närvide ja uriinipõie vahel. Kui uriinipõis on täis, saadab see signaali ajju, et on aeg tühjeneda. Selle protsessi häirimine – olgu siis lihaste nõrkus, närvikahjustus, takistus või ajusignaalide vale tõlgendamine – võib põhjustada tahtmatut uriini eritumist. Levinud on erinevad tüübid: stress-kontinents (uriini tilkumine köhates, aevastades), tung-kontinents (äkiline ja tugev kusetung), ületäitumise kontinents (pidev tilkumine täis põiest) ja funktsionaalne kontinents (liikumisraskused tualetini jõudmiseks).
- Rasedus ja sünnitus: hormonaalsed muutused ja lapsepea survetamine nõrgendavad vaagnapõhjalihaseid.
- Menopaus: östrogeeni taseme langus toob kaasa kusepõie koe õhendumise ja lihaste nõrgenemise.
- Ülekaalulisus: lisaraskus avaldab survet kusepõiele ja vaagnapõhjalihastele.
- Vanus: lihastoonuse loomulik langus ja kudede vähem elastne olemine.
- Mõned ravimid: diureetikud (kusetegevust suurendavad tabletid), antidepressandid, rahustid või kõrge vererõhu ravimid võivad kusepidamist soodustada.
- Ajutised infektsioonid: uriinipõie- või kuseteede põletik võib põhjustada ärritust ja tungi.
- Kõrge kofeiini või alkoholi tarbimine: need ained ärritavad kusepõit ja suurendad diureesi.
- Hea- või pahaloomuline prostata suurenemine (hüperplaasia, vähk): võib survet avaldada kusejuhale ja takistada tühjenemist.
- Cukrustõbi: kõrge veresuhkru tase võib kahjustada närve, mis kontrollivad kusepõit (diabeetiline neuropatia).
- Neuroloogilised haigused: Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, multiple skleroos, insult – need mõjutad ajus või seljaajus olevaid kontrollikeskmeid.
- Selgrookahjustused või haigused: kahjustus võib katkestada signaali liikumise kusepõiele ja ajju.
- Kusepõie- või emakakaelavähk: kasvaja võib põhjustada mehaanilist takistust või ärritust.
- Krooniline kusepõie ületäitumine: kusepõie ei tühjene korralikult, mis viib pidevale tilkumisele.
Enne arstikonsultatsiooni võib mõningad meetodid olukorda parandada või hõlbustada. Oluline on mõista, et need ei asenda arsti diagnoosi ja ravi. 1. Kegeli harjutused: Regulaarsed vaagnapõhjalihaste tugevdamise harjutused on üks tõhusamaid meetodeid stress-kontinentsi korral. Tõmba lihaseid kokku (nagu kusejooks peatada), hoia 5-10 sekundit ja lõdvesta. Korrata 10-15 korda, vähemalt 3 korda päevas. 2. Kusepõie koolitus: Proovi pikendada kusevaheaegu, minnes tualetti rangelt plaanipäraselt (nt iga 2-3 tunni tagant), mitte tungi korral. 3. Toitumine ja joogid: Vähenda kofeiini (kohv, tee, koola), alkoholi, teravat toidu ja kunstlike magusainete tarbimist – need ärritavad kusepõit. Joo piisavalt vett, kuid väldi suurt joogikogust enne magamaminekut. 4. Kaalu kontroll: Kaalulangus vähendab oluliselt survet vaagnapõhja piirkonnale. 5. Tuitematerjalid ja manused: Kasuta eriotstarbelisi imavaid aluspükse, manuseid või kogumiskotte, et hoida kuivust ja enesekindlust. 6. Uriinipäevik: Kanna 2-3 päeva jooksul päevikut, kus märgid kuseajamiste sageduse, tungide arvu ja juhtunud õnnetuste kohta – see on väärtuslik info arstile. 7. Keskkonna kohandamine: Tee tee tualetti ohutumaks ja lihtsamaks (valgustus, käepidemed), et vältida funktsionaalset kontinentsi. 8. Lopeta suitsetamine: Krooniline köha suitsetajatel raskendab stress-kontinentsi. Ärge alahinnake mõju psühholoogilisele heaolule – toetust lähedastelt või tugirühma osalus võib olla väga oluline.
- Äkiline ja täielik kontrolli kaotus kusepidamise üle, eriti kui see kaasneb jala nõrkusega, tuimuse või higistamisega – võib viidata seljaaju või ajukahjustusele.
- Kusepidamisega kaasnev palavik, külmavärinad, tugev selja- või küljevalus või oksendamine – need võivad olla märgid tõsisest neeru- või kusepõieinfektsioonist.
- Vere või verejälgede ilmumine uriinis (hematuria).
- Valulik kuseajamine koos tugeva kusetungiga ja sageda kuseajamisega – võib olla märk akuutsest kusepõie- või eesnäärmeinfektsioonist.
- Võimetus uriinerida, hoolimata tungivast soovist (akuut uriinipõie retentsioon) – see on kiireloomuline seisund, mis nõuab kohest sekkumist.
- Kusepidamine, mis algas peale hiljuti toimunud selja- või vaagnatraumat.
- Märgatav ja kiire kaalulangus ilma selge põhjuseta koos kusepidamisega – võib olla märk vähihaigusest.
- Kui kusepidamine on nii tõsine, et segab magamist, töötamist või sotsiaalset elu ning põhjustab pidevat stressi või depressiooni.