Pidev kusetamise vajadus
Kirjeldus
Pidev kusetamise vajadus on tunne, et sul on vajadus tihti kusida, isegi kui põis on alles hiljuti tühjendatud. See võib olla tüütu ja segada igapäevast tegevust.
Pidev kusetamise vajadus (meditsiinilises kontekstis tihti 'sagedane kusetamine' või 'uriinierituse sagedus') viitab olukorrale, kus inimene tunneb vajadust kusida tavapärasest sagedamini. See ei pruugi olla seotud suurema vedelikukogusega, vaid pigem põie või kuseeritussüsteemi muutunud talitlusega. Füsioloogiliselt võib see olla põhjustatud põie ärritumisest, kusejuhade lihaste kokkutõmbumistest või närvisüsteemi signaalidest, mis saadavad vale info põie täitumise kohta.
- Suur vedelikukoguse tarbimine (eriti kofeiini, alkoholi või magusate jookide puhul)
- Stress või ärevus
- Rasedus (kasvava emaka surve põiele)
- Mõned ravimid (nt diureetikud ehk kuseeritid)
- Vanusega seotud muutused põie elastsuses
- Kuse-teede infektsioon (nt tsüstiit)
- Hüperaktiivne põis (OAB)
- Suhkurtõbi (diabeet), mis põhjustab suurenenud kuseeritust
- Põie- või eesnäärme (meestel) probleemid
- Mittediabeetiline hüperglükeemia
- Vahel neuroloogilised häired (nt seljaajukahjustus, MS)
Kui sümptomid on kerged ja puuduvad hoiatusmärgid, võid proovida järgmist: reguleeri vedeliku tarbimist (vähenda õhtuti, välti kofeiini ja alkoholi); harjuta põie treeningut (püüa pikendada kusetamiste vahelisi intervalle); tee käärimis- ja põhjalihaste harjutusi; võta sooja vanni, et lõdvestada lihaseid; jälgi toitumist (vähenda ergutavaid toite). Kui sümptomid ei leevene mõne päevaga, on oluline pöörduda arsti poole.
- Vere või uduse väljaheite ilmumine kuses
- Tugev valu või kipitavus kusimise ajal või alaõõnes
- Selja- või küljavalu, mis võib viidata neeruprobleemidele
- Kõrge palavik või külmavärinad
- Äkiline võimetus kusida või kontrollida kuseeritust
- Suur janu, kaalulangus või väsimus (võivad osutada diabeedile)
- Pidev kusetamise vajadus, mis segab ööuni