Tõusen öösel kusema
Kirjeldus
Noktuuria ehk öine urineerimine on üsna levinud olukord, kus inimene peab öösel magamisest üles tõusma, et kuseda. See võib olla nii üks kord kui ka mitu korda öö jooksul, mis segab une kvaliteeti.
Noktuuria on meditsiiniline termin, mis kirjeldab vajadust urineerida üle kahe korra öösel, pidades silmas, et voodisse minekust on möödunud vähemalt 4-6 tundi. Normaalselt toodab organism öösel hormooni, mis aeglustab neerude tegevust, vähendades uriini teket. Kui see regulatsioonihäire tekib või kusetegevus on muul põhjusel tihenenud, ärkab inimene unest kusemise vajaduse tõttu. See ei ole diagnoos, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele tervisehäiretele või ole lihtsalt elustiiliga seotud.
- Liigne vedeliku tarbimine (eriti alkohol, kofeiin, tee) enne magamaminemist.
- Vanus: vananedes kuse- ja põiekude muutused ning hormonaalsed muutused võivad sagedamini öise urineerimise vajadust esile kutsuda.
- Rasedus: kasvava lootise surve põiele.
- Tarvitatavad ravimid (nt diureetikud, mõned vere- ja südamerohud), mis suurendavad urineerimist.
- Uneapnoe: hingamispausid unes võivad põhjustada hormonaalseid muutusi, mis suurendavad urineerimist.
- Dünaamiline ja/või struktuurne põie-ealine (nt hea- või pahaloomuline eakasvaja).
- Põie põletik või muud kuseinfektsioonid.
- Suhkurtõbi (diabeet), mis põhjustab suurt janu ja suurt urineerimismahtu.
- Südame-veresoonkonna haigused (nt südamepuudulikkus), mis põhjustavad vedeliku kogunemist kehasse ja öist urineerimist.
- Prostaatipõletik või eakasvaja meestel, mis takistab kusevoolu.
Enne arsti juurde pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid:
1. Reguleeri vedeliku tarbimist: Vähenda vedeliku tarbimist 2-3 tundi enne magamaminekut. Välti alkoholi, kofeiini ja magusaid jooke õhtuti.
2. Kuse küsimus enne magama minekut: Mine kindlasti kusema vahetult enne voodisse heitmist.
3. Jalgade tõstmine: Kui sul on probleeme veekogunemisega (ödeem), võib päevasel ajal jalgade kõrgemale asetamine vähendada öist urineerimist.
4. Päevane füüsiline tegevus: Regulaarne liikumine aitab reguleerida vedeliku tasakaalu.
5. Päevik: Pea 2-3 päeva kusemispäevikut (kellaaeg, kogus, joonistatud vedeliku hulk), et anda arstile täpsemat teavet.
NB! Ära ise võta diureetikume või põiega seotud ravimeid ilma arsti nõuandeta.
- Öine urineerimine kaasneb **ägeda valu, kõrvetuse või tugeva krambi** kusemisel.
- Uriinis on **verd, sedimenti või see on väga tumeda või hapva lõhnaga**.
- Sümptomid kaasnevad **kõrge kehatemperatuuri, külmavärina või seljapiirkonna valuga** (võib viidata neerupõletikule).
- Väga **tugev janu ja suur urineerimismaht** päeval ja öösel (võib osutada diabeedile).
- **Järsk kaalutõus**, hingeldus lamavas asendis või äge rinnakorvi valu (võib osutada südamepuudulikkusele).
- Meestel: **väga nõrk või katkendlik kusejõud, kusemise lõpetamise raskus**.