Pneumoonia

Pneumoonia on kopsude haigus, mille puhul kopsude õhukotid (alveoolid) põletikulise protsessi tõttu täituvad vedeliku ja mädaga. See pärsib hapniku vahetust, muutes hingamise raskeks ja põhjustades organismi hapnikuvaegust. Põletik võib olla piiratud ühe kopsuosaga (lobulaarne pneumoonia) või levida laialdasemalt (bronhopneumoonia). Kopsupõletikku liigitatakse sageli selle järgi, kus see omandati: kogukonnast saadud pneumoonia või haiglast saadud pneumoonia, mis on tihti raskemini ravitav.

Pneumoonia kõige tavalisemad põhjused on mikroobid:

• Bakterid: Kõige sagedamini *Streptococcus pneumoniae*. Samuti võivad põhjustada *Haemophilus influenzae*, *Mycoplasma pneumoniae* (atüüpiline pneumoonia).
• Viirused: Näiteks gripi viirus, COVID-19 viirus, respiratoorse sünkutsiaalviirus (RSV).
• Seened: Harvem, peamiselt immuunpuudulikkusega patsientidel.

Riskitegurid, mis suurendavad haigestumisohtu:

• Vanus alla 2 aasta või üle 65 aasta.
• Kroonilised haigused (näiteks südamehaigus, diabeet, kopsuobstruktiivne haigus).
• Nõrgenenud immuunsüsteem (nt HIV, kemoteraapia tõttu).
• suitsetamine, mis kahjustab kopsude kaitsemehhanisme.
• Viimase aja haiglaravi, eriti mehaanilise ventilatsiooni all viibimine.
• Raskendatud köhimisrefleks (näiteks ajutraumade või alkoholi tarbimise tõttu).

Pneumoonia diagnoosimise aluseks on anamnees, füüsiline uuring ja pildistavad meetodid.

1. Füüsiline uuring: Arst kuulab stetoskoobiga kopsu helisid. Pneumoonia puhul võib kuulda iseloomulikke helisid nagu krudistamine või hingamise nõrgenemine teatud piirkonnas.

2. Rindkere röntgenuuring (radiograafia): See on peamine meetod diagnoosi kinnitamiseks. Röntgenipildil on näha tihenenud pimedad alad, mis näitavad põletikulise infiltratsiooni kohti.

3. Vereanalüüs: Üldvereanalüüs näitab põletikunäitajaid (valged verelibled, CRP).

4. Röga bakteriologiline uuring: Röga külvamine aitab tuvastada täpset mikroobi ja määrata tundlikkuse antibiootikumidele, mis on oluline ravi valikul.

5. Hapnikuküllastuse mõõtmine (pulsoksümeetria): Lihtne meetod hapniku taseme hindamiseks veres, mis näitab hingamisfunktsiooni raskusastet.

6. KT (kompuutertomograafia) skaneerimine: Rakendatakse keerukatel juhtudel või kui röntgenipilt ei ole piisavalt informatiivne.

Ravi sõltub pneumoonia põhjusest, raskusastmest ja patsiendi üldisest terviseseisundist.

• Antibiootikumide ravi: Bakteriaalse pneumoonia puhul on see ravi aluseks. Arst määrab ravimi vastavalt tõenäolisele tegelejale või külvitulemustele. Oluline on võtta ravimikurss lõpuni, isegi kui ennetähtaegselt paranete.
• Viirusvastane ravi: Viirusliku pneumoonia puhul (nt gripi korral) võib olla näidustatud spetsiifilised viirusvastased preparaadid.
• Sümptomite leevendamine: palavikualandajad (nt paratsetamol), köhavastased vahendid, röga eritumist soodustavad ravimid (mukolüütilised).
• Hapnikuravi: Hapnikuküllastuse langusel antakse lisahapniku.
• Piisav vedelik: Tähtis on juua piisavalt, et vältida vedelikupuudust.
• Haiglaravi: Rasketel juhtudel (näiteks hingamise raskused, organite häireid) on vajalik haiglaravi, kus saab intensiivset ravi, sealhulgas antibiootikume süstina ja vajadusel hingamisaparaadi abi.
• Ennetus: Riskgruppidele soovitatakse gripi- ja pneumokokkide vastaseid vaktsiine.

Kui teie köha halveneb või on kaasnevalt kõrge palavik, rindkere valu või hingamisraskused, on oluline pöörduda perearsti poole.

Vajadus kiiret meditsiinilist abi (kutsuge kiirabi või sõitke EMOsse), kui esineb mõni järgmistest sümptomitest:

• Väga raske hingamine, hingeldus puhkeolekus.
• Rindkere tugev valu või survetunne.
• Segasus, teadvuse muutused, orienteerumisraskused.
• Huulte või näonaha sinakas värvus (tsüanoos), mis viitab raskele hapnikuvaegusele.
• Palavik, mis ei lange palavikualandajatega, eriti laste puhul.

Eriti tähelepanelikud peavad olema riskirühmades olevad inimesed: väikelapsed, vanurid ja need, kellel on kroonilised hingamisteede või südamehaigused.