Alveolaar-arteriaalne gradient (A-a gradient) on arvutatav näitaja, mis kirjeldab hapniku osarõhu erinevust kopsualveoolides ja arteriaalses veres. Seda kasutatakse hingamispuudulikkuse põhjuse täpsustamiseks ning kopsudes toimuvate gaasivahetusprotsesside hindamiseks.

Funktsioon
  • Hindab alveolaarse ventileerimise ja perfusiooni (V/Q) suhet.
  • Abistab eristama kopsupõhist ja väliskopsupõhist hingamispuudulikkust.
Arvutamine
  • Gradient arvutatakse valemiga: A-a gradient = PAO2 (alveolaarne hapniku osarõhk) – PaO2 (arteriaalne hapniku osarõhk).
  • PAO2 arvutatakse alveolaarse gaasivõrrandi abil, võttes arvesse sissehingatava õhu hapnikusisaldust (FiO2), arteriaalset süsinikdioksiidi osarõhku (PaCO2) ja muid parameetreid.
Protseduur
  • Gradienti ei mõõdeta otse, vaid see arvutatakse arteriaalsete veregaaside (veregaatide) ja kliiniliste andmete põhjal.
  • Patsiendilt võetakse arteriaalne vereproov (tavaliselt randmearterist) veregaaside analüüsiks.
  • Laboris määratakse arteriaalsed gaasid: PaO2, PaCO2 ja pH.
  • Arvutusteks kasutatakse alveolaarset gaasivõrrandit, kuhu sisestatakse ka sissehingatava õhu hapnikusisaldus (tavaliselt 21% toasõhul, hapnikuga ravil rohkem).
  • Lõpptulemusena saadakse A-a gradiente väärtus mmHg või kPa ühikutega.
Peamised põhjused
  • Kopsude struktuurihäired: kopsufibroos, interstitsiaalsed kopsuhaigused, atelektaas.
  • Ventileerimise-perfusiooni mittevastavus (V/Q mismatch): kopsuemboolia, kopsuturse, raskekujuline bronhiit.
  • Alveolaarse-kapillaari difusiooni häired.
  • Vasak-südamepuudulikkus või kopsuveenide hüpertensioon.
Tüüpilised olukorrad
  • Väliskopsupõhine hingamispuudulikkus: kesknärvisüsteemi depressioon (näiteks uimastite üledoosis), neuromuskulaarsed haigused, rinna kuju häired.
  • Madal gradient on sageli leitav hingamispuudulikkuse korral, mis ei ole põhjustatud kopsudest (nt hingamiskeskuse talitlushäired).
  • Mõnel juhul metaboolsed hairendid või hüpokseemia madala FiO2 korral (nt kõrge mägedes).
Kliinilised olukorrad
  • Arusaamatu hüpokseemia (madal arteriaalne hapnikusisaldus) hindamisel.
  • Eriti oluline hingamispuudulikkuse diferentsiaaldiagnostikas, et eristada, kas põhjus on kopsudes või väljaspool kopsusid.
  • Kopsuhaiguste (nt kopsufibroosi, kopsuemboolia) seirel.
  • Intensiivravis patsientide hingamistoetuse ja hapnikuravi optimeerimisel.
Soovitatavad spetsialistid
  • Pulmonoloogid (kopsuarstid)
  • Intensiivravi arstid
  • Anestesioloogid
Üldine Tervislikul noorel täiskasvanul on normaalne A-a gradient alla 10–15 mmHg (1,3–2,0 kPa). Gradient suureneb vanusega – ligikaudu 1 mmHg iga 10 eluaasta kohta.
Meestele Normi ligikaudne valem: (vanus aastates / 4) + 4 mmHg.
Naistele Sarnane valem kui meestel, kuid võib olla veidi madalam.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Alveolaar-arteriaalne gradient tõuseb

3
Nende haiguste korral on uuringutulemus tavaliselt normist kõrgem

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!