Acinetobacter baumannii kultuur

Kirjeldav

Näitaja kohta

Acinetobacter baumannii kultuur on mikroobioloogiline uuring, mille käigus kasvatatakse ja tuvastatakse Acinetobacter baumannii baktereid patsiendi proovist. See on oluline diagnoosivahend haiglast saadud infektsioonide, eriti kopsupõletiku, veremürgistuse ja haavainfektsioonide puhul. Positiivne tulemus näitab infektsiooni olemasolu ning aitab valida efektiivseid antibiootikume.

Funktsioon
  • Tuvastab Acinetobacter baumannii baktereid erinevates kliinilistes proovides (nt veri, uriin, haavasecreet).
  • Võimaldab bakterite tundlikkuse testimist antibiootikumide suhtes (antibiogramm), et valida parim ravi.
  • Aitab eristada haiglast saadud infektsioone ja jälgida epideemilisi nakatumisallikaid.
Päritolu ja levik
  • Acinetobacter baumannii on gramnegatiivne bakter, mis on levinud haiglate keskkonnas (nt respiratorid, pindadel).
  • See on suuteline püsima kuivades tingimustes ja arendama resistentsust paljudele antibiootikumidele (nt karbapeneemidele).
  • Infektsioonid on sageli seotud pikema haiglaravi, intensiivravi ja immuunsüsteemi nõrgenemisega.
Protseduur
  • Proovi võtmine sõltub kahtlustatavast infektsioonist (veri, uriin, hingamisteede eritis, haavapind).
  • Proovid kantakse spetsiaalsetele toitainekeskkondadele (agarplaatidele) ja inkubeeritakse 24–48 tundi temperatuuril 35–37°C.
  • Kasvavaid kolooniaid identifitseeritakse biokeemiliste testide või mass-spektromeetria (MALDI-TOF) abil.
  • Tehakse antibiootikumi tundlikkuse test, et määrata efektiivsed ravimid.
Ettevalmistus
  • Patsient ei vaja erilist ettevalmistust, kuid proovi võtmiseks tuleb jälgida steriilsust, et vältida kontaminatsiooni.
  • Veriproovi puhul võetakse tavaliselt kaks erinevat veresoonest proovi, et välistada nahal asuva bakteri sattumist.
  • Haavaproovide puhul puhastatakse haavapind enne proovi võtmist, et saada usaldusväärne tulemus.
Kliinilised tähendused
  • Näitab aktiivset Acinetobacter baumannii infektsiooni, mis võib põhjustada kopsupõletikku, veremürgistust, meningiiti või haavainfektsioone.
  • Võib viidata haiglast saadud nakatumisele, eriti intensiivravi osakonnas või pikaajalisel respiratoorsel toel.
  • Resistentsed tüved (nt MRAB – mitmikresistentne Acinetobacter baumannii) raskendavad ravivõimalusi ja nõuavad kombinatsioonravi.
Riskigrupid
  • Pikalt haiglas viibivad patsiendid, eriti kunstliku hingamise all.
  • Patsiendid, kellel on tsentraalne veenisoonede kateter või teised invasiivsed seadmed.
  • Immuunsüsteemi nõrgestatud isikud (nt kemoteraapia saajad, organisiirdamise patsiendid).
  • Viibinud trauma- või põletushaiglate osakonnas.
Kliinilised sümptomid
  • Kõrge palavik, külmavärinad või septilise šoki märgid, eriti haiglaravi käigus.
  • Pneumoonia sümptomid (köha, raskused hingamisel) patsiendil, kes on olnud respiratoorsel toel.
  • Põletushaavad või kirurgilised haavad, mis paranevad aeglaselt või märgatakse roostet eritust.
  • Kahtlus meningiidi või uriiniteede infektsiooni järele immuunpuudulikkusega patsiendil.
Spetsialistid, kes tellivad uuringu
  • Infektoloog – nakkushaiguste diagnoosimiseks ja ravi juhtimiseks.
  • Intensiivravi arst – haiglast saadud infektsioonide jälgimiseks kriitilises seisundis patsientidel.
  • Mikrobioloog – bakterite identifitseerimiseks ja resistentsuse mustrite analüüsiks.