Kopsupõletik (pneumoonia)
Kirjeldus
Kopsupõletik on kopsukoe põletik, mis tavaliselt põhjustab köha, palavikku, hingamisraskusi ja üldist nõrkust. See on hingamisteede infektsioon, mis võib olla nii kerge kui ka eluohtlik.
Kopsupõletik ehk pneumoonia on hingamisteede alumiste osade (kopsude) infektsioon, mis põhjustab kopsukoe põletikku. Põletiku tõttu täituvad kopsuõõned (alveoolid) vedeliku või mädega, takistades hapniku omastamist ja võimaldades hapnikuvaegust tekke. Enamasti on põhjustajaks bakterid (nt Streptococcus pneumoniae) või viirused (nt gripiviirus, COVID-19), harvemini seened või keemilised ained. Organism reageerib infektsioonile põletikureaktsiooniga, mis väljendub palavikuna, köhaga, rindkere valuga ja väsimusena. Pneumooniat liigitatakse kogukonnapneumooniaks (tekib igapäevaelus) ja haiglapneumooniaks (seotud meditsiiniliste protseduuridega), kusjuures haiglapneumoonia võib olla raskemini ravitav.
- Bakteriaalsed infektsioonid (nt Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae)
- Viirusinfektsioonid (nt gripiviirus, respiratoorne süntsitiaalviirus, COVID-19)
- Atüüpilised bakterid (nt Mycoplasma pneumoniae, Chlamydia pneumoniae)
- Seeneinfektsioonid (eriti immuunpuudulikkusega patsientidel)
- Keemilised põletikud (nt sissehingatud kemikaalid või oksendamine)
- Aspiratsioonpneumoonia (toidu, sülje või vedeliku sissehingamine kopsudesse)
- Autoimmuunhaigused või kroonilised kopsuhaigused (nt kopsufibroos)
Kui arst on diagnoosinud kerge kopsupõletiku ja on määranud ravi, võib järgida neid nõuandeid sümptomite leevendamiseks: Puhka piisavalt ja välti füüsilist pingutust, et kopsud saaksid paraneda. Joo palju vedelikku (vesi, teed, supp), et ennetada vedelikuvaegust ja vedelda läga. Võta arsti poolt ette nähtud antibiootikud või muu ravi täpselt ette nähtud viisil – lõpeta kurg isegi parenenud enesetundega. Kasuta palavikualandajaid (nt paratsetamol või ibuprofeen) vastavalt arsti juhistele kõrge palaviku korral. Kasuta õhuniisutajat või aurusauna, et leevendada köha ja hingamisteede ärritust. Välti suitsetamist ja passiivset suitsu. Söö toitaineirikast toitu (nt puuviljad, köögiviljad, valgud), et toetada immuunsüsteemi. Jälgi oma seisundit: kui sümptomid halvenevad või ei parane 2–3 päeva jooksul, võta uuesti ühendust arstiga.
- Raske hingamine või lämbumistunne, hingamisraskused puhkeolekus
- Kiire hingamine (lapsel üle 50 hingamist/min, täiskasvanul üle 25/min)
- Sinakas või hall huulte ja näonaha värvus (hapnikuvaeguse märk)
- Rindkere tugev valu, mis halveneb hingamisel või köhimisel
- Kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange ravimitega või kestab üle 3 päeva
- Segasus, uimasus, teadvuse muutused või raskused ärkamisel
- Vedelikuvaeguse märgid (vähene urineerimine, kuiv suu, pisarate puudumine)
- Lapse puhul: ägedad sümptomid (väga kõrge palavik, krambid, keeldumine süüa/juua)