ERV (lisaväljahingus)

Kvantitatiivne · L

Normaalsed väärtused

ERV (lisaväljahingus) normid

Üldine

ERV normaalväärtused on individuaalsed ja arvutatakse tavaliselt patsiendi antropomeetriliste andmete (vanus, sugu, pikkus) põhjal. Tüüpilised normivahemikud täiskasvanutel on umbes 0.7 kuni 1.5 liitrit.

Mehed

Täiskasvanud meestel on ERV väärtused reeglina kõrgemad kui naistel sama vanuse ja pikkusega, ulatudes ligikaudu 1.0 kuni 1.8 liitrini.

Naised

Täiskasvanud naistel jäävad ERV väärtused tavaliselt vahemikku 0.7 kuni 1.3 liitrit.

Näitaja kohta

ERV (lisaväljahingus) on spetsiaalne hingamisfunktsiooni parameeter, mis näitab täiendavat õhuhulka, mida saab väljahingata tavapärase hingamise järel välja hingata. See on oluline plauci mahtuvuse ja hingamiselundkonna tervise hindamise komponent, mida mõõdetakse spiromeetria uuringuga.

Mis on ERV (lisaväljahingus)?

Funktsioon

Osutab hingamisel kasutatavast kogumahtuvusest saadaolevale varuõhule.
Iseloomustab kopsude elastsust ja rindkere lihaste töövõimet.
Koos teiste spiromeetria parameetritega aitab hinnata obstruktiivseid või restriktiivseid hingamishäireid.

Päritolu

ERV on üks neljast põhikomponendist, mis moodustavad kopsude kogumahtuvuse (koos kopsutidalhõngu, sissehõngu reservmahtu ja jäägihõnguga).
See on funktsionaalne näitaja, mis sõltub patsiendi vanusest, soost, pikkusest ja füüsilisest vormist.

Kuidas ERV (lisaväljahingus) mõõdetakse?

Protseduur

ERV määratakse spiromeetria uuringu käigus. Patsient hingab sügavalt sisse, seejärel hingab rahulikult välja (tavaline väljahing) ning sellele järgneb maksimaalne väljahingamine, et määrata kogu väljahingatav õhk.
ERV arvutatakse kui vahet kogu väljahingatava õhu mahul (FVC) ja kopsutidalhõngu mahul (VT) vahel või mõõdetakse otse spetsiaalsete hingamismanöövrite abil.

Ettevalmistus

Vältida suitsetamist vähemalt 1 tund enne uuringut.
Vältida suurt füüsilist koormust enne uuringut.
Järgida arsti juhiseid ravimite kasutamise kohta (mõned ravimid võivad mõjutada hingamist).

Suurenenud ERV (lisaväljahingus)

Kliinilised seisundid

Kopsuemfüseem ja muud obstruktiivsed kopsuhäired (KOL), kus kopsude elastsus väheneb ja õhu kinnipidamine suureneb.
Raske astma (mõnel juhul).
Mõned neuromuskulaarsed häired, mis mõjutavad väljahingamise lihaseid.

Muud tegurid

Hea füüsiline vorm ja treenitud hingamismuskulatuur.
Mõned anatoomilised iseärasused.

Vähenenud ERV (lisaväljahingus)

Kliinilised seisundid

Restriktiivsed kopsuhäired (nt kopsufibroos, interstitsiaalsed kopsuhäired).
Raske rasvumine (obesiteet), mis piirab rindkere liikumist.
Rindkere deformatsioonid (skolioos, küürakus).
Pleuravedelik või pneumotooraks.
Südamepuudulikkus.
Kõhuõõne suurenenud surve (nt rasedus, suured kõhutuumorid).

Muud tegurid

Ebasobiv uuringu tehnika või patsiendi koostöö puudumine.
Väga madal kehamassiindeks (kaalupuudus).

Indikatsioonid: millal tehakse ERV (lisaväljahingus) uuring?

Sümptomid ja kaebused

Pidev või halvenev lämbumistunne, hingeldamine.
Krooniline köha või läka eritus.
Rindkere valulikkus või pingetunne.
Väsimus ja füüsilise aktiivsuse talumatus.

Meditsiinilised seisundid

Kahtlus obstruktiivsete (astma, KOL) või restriktiivsete kopsuhäirete olemasolus.
Enne ja pärast rinnakorraldusoperatsiooni.
Töötervishoiu uuringud (kontakt ohtlike ainete või tolmu võimaldajatega).
Neuromuskulaarsete haiguste (nt müasteenia) jälgimine.

Spetsialistid