ERV (lisaväljahingus)

ERV (lisaväljahingus) on spetsiaalne hingamisfunktsiooni parameeter, mis näitab täiendavat õhuhulka, mida saab väljahingata tavapärase hingamise järel välja hingata. See on oluline plauci mahtuvuse ja hingamiselundkonna tervise hindamise komponent, mida mõõdetakse spiromeetria uuringuga.

Funktsioon
  • Osutab hingamisel kasutatavast kogumahtuvusest saadaolevale varuõhule.
  • Iseloomustab kopsude elastsust ja rindkere lihaste töövõimet.
  • Koos teiste spiromeetria parameetritega aitab hinnata obstruktiivseid või restriktiivseid hingamishäireid.
Päritolu
  • ERV on üks neljast põhikomponendist, mis moodustavad kopsude kogumahtuvuse (koos kopsutidalhõngu, sissehõngu reservmahtu ja jäägihõnguga).
  • See on funktsionaalne näitaja, mis sõltub patsiendi vanusest, soost, pikkusest ja füüsilisest vormist.
Protseduur
  • ERV määratakse spiromeetria uuringu käigus. Patsient hingab sügavalt sisse, seejärel hingab rahulikult välja (tavaline väljahing) ning sellele järgneb maksimaalne väljahingamine, et määrata kogu väljahingatav õhk.
  • ERV arvutatakse kui vahet kogu väljahingatava õhu mahul (FVC) ja kopsutidalhõngu mahul (VT) vahel või mõõdetakse otse spetsiaalsete hingamismanöövrite abil.
Ettevalmistus
  • Vältida suitsetamist vähemalt 1 tund enne uuringut.
  • Vältida suurt füüsilist koormust enne uuringut.
  • Järgida arsti juhiseid ravimite kasutamise kohta (mõned ravimid võivad mõjutada hingamist).
Kliinilised seisundid
  • Kopsuemfüseem ja muud obstruktiivsed kopsuhäired (KOL), kus kopsude elastsus väheneb ja õhu kinnipidamine suureneb.
  • Raske astma (mõnel juhul).
  • Mõned neuromuskulaarsed häired, mis mõjutavad väljahingamise lihaseid.
Muud tegurid
  • Hea füüsiline vorm ja treenitud hingamismuskulatuur.
  • Mõned anatoomilised iseärasused.
Kliinilised seisundid
  • Restriktiivsed kopsuhäired (nt kopsufibroos, interstitsiaalsed kopsuhäired).
  • Raske rasvumine (obesiteet), mis piirab rindkere liikumist.
  • Rindkere deformatsioonid (skolioos, küürakus).
  • Pleuravedelik või pneumotooraks.
  • Südamepuudulikkus.
  • Kõhuõõne suurenenud surve (nt rasedus, suured kõhutuumorid).
Muud tegurid
  • Ebasobiv uuringu tehnika või patsiendi koostöö puudumine.
  • Väga madal kehamassiindeks (kaalupuudus).
Sümptomid ja kaebused
  • Pidev või halvenev lämbumistunne, hingeldamine.
  • Krooniline köha või läka eritus.
  • Rindkere valulikkus või pingetunne.
  • Väsimus ja füüsilise aktiivsuse talumatus.
Meditsiinilised seisundid
  • Kahtlus obstruktiivsete (astma, KOL) või restriktiivsete kopsuhäirete olemasolus.
  • Enne ja pärast rinnakorraldusoperatsiooni.
  • Töötervishoiu uuringud (kontakt ohtlike ainete või tolmu võimaldajatega).
  • Neuromuskulaarsete haiguste (nt müasteenia) jälgimine.
Spetsialistid
  • Pulmonoloog (kopsu- ja hingamishäirete arst)
  • Teraapiaarst või perearst
  • Töötervishoiuarst
  • Intensiivraviarst (kriitiliste haigete hindamisel)
Üldine ERV normaalväärtused on individuaalsed ja arvutatakse tavaliselt patsiendi antropomeetriliste andmete (vanus, sugu, pikkus) põhjal. Tüüpilised normivahemikud täiskasvanutel on umbes 0.7 kuni 1.5 liitrit.
Meestele Täiskasvanud meestel on ERV väärtused reeglina kõrgemad kui naistel sama vanuse ja pikkusega, ulatudes ligikaudu 1.0 kuni 1.8 liitrini.
Naistele Täiskasvanud naistel jäävad ERV väärtused tavaliselt vahemikku 0.7 kuni 1.3 liitrit.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!