Juuste langetamine
Juuste langetamine (alopeetsia) on protsess, mille käigus kaotakse juukseid peanahast või muudelt kehaosadelt. See võib avalduda harvemaks muutumise, karvatihnikute tekkimise või kiilukujuliste laikudena.
Kelle poole pöörduda?
Juuste kasvutsükkel koosneb kasvu-, üleminek- ja puhkeperioodist. Tavaliselt kaotame päevas 50–100 juuksekarvakest. Juuste langetamine tekib siis, kui see tasakaal häirub – kasvavaid juukseid asendab liiga vähe uusi või keha hävitab juukseid liiga kiiresti. See võib olla ajutine (nagu stressi või haiguse korral) või püsiv, kui juuksevardad või juurestik kahjustuvad alaliselt.
- Pärandlik kalduvus (meestel ja naistel hormonaalne juuste langetamine)
- Stress (füüsiline või psüühiline stress võib ajutiselt kasvutsüklit katkestada)
- Hormonaalsed muutused (rasedus, sünnitus, menopaus)
- Toitumispuudujäägid (raua, tsingi, B-vitamiinide, valgu puudus)
- Mõned ravimid (keemoteraapia, vereõhukuse ravimid, antidepressandid)
- Juuksede ülehoolitsemine (tihe värvimine, kuumad juuksetooted, pingul patsid)
- Autoimmuunhaigused (nt kilpnäärmehaigused, lupus, alopeetsia areata – ümarad laigud)
- Nakkused või kõrge palavik
- Naha- või skalphaste haigused (nt seborroiline dermatiit, seeninfektsioonid)
- Raske trauma või operatsioon
- Süsteemsed haigused (nt aneemia, söögihäired)
Kui juuste langetamine on vähese ulatusega ja ilma punaste lippudeta, võid proovida järgmist:
1. Toitumine: Söö piisavalt valku, rauda, tsinki ja B-vitamiine. Kaalu toidulisandeid (nt biotiin) arsti nõuandel.
2. Juuksede hoidmine: Väldi kuumatujuga kuivatamist, tihedat punumist ja agressiivseid kemikaale. Kasuta õrnu šampoone.
3. Stressijuhtimine: Proovi relaksatsioonitehnikaid (jooga, meditatsioon, piisav uni).
4. Peanaha massaaž: See võib stimuleerida verevarustust. Võid kasutada mõnda apteegis müüdavat peanahahooldusvahendit (nt minoxidil), kuid enne konsulteeri arstiga.
5. Varjamine: Kui see tekitab psüühilist ebamugavust, võid kasutada parukat, juuksesidet või kaunistust.
- Kiire ja massiivne juuste langetamine (peotäis juukseid päevas)
- Ümarad või kiilukujulised paljad laigud peanahal või habemel
- Juuste langetamisega kaasneb peavalud, naha erütseem, valu või haavumine skalpil
- Juuste langetamine korraga ka kulmudelt, ripsmetelt või kehakarva
- Kui juuste langetamist kaasneb ootamatu kaalulangus, ärevus või väsimus
- Kõrge palavik või hiljuti läbielatud raske haigus
- Nahalised muutused (sööbitud, punased, laigulised alad)
- Kahtlus ravimi kõrvaltoime osas
- Juuste langetamine raseduse või sünnituse järel, mis ei lakku 6 kuu jooksul
- Perekonnas varajane juuste langetamine või autoimmuunhaiguste ajalugu
Seotud uuringud: Juuste langetamine
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!