Seljavalu

Kirjeldus

Seljavalu on üks levinumaid tervisehädeldusi, mis võib olla nii äge kui ka krooniline. See võib tekkida selja igas osas – kaelapiirkonnas, rinnal või nimmel.

Seljavalu on valu või ebamugavustunne selja piirkonnas. See on keha signaal, et midagi on valesti lihaste, sidemete, luude või näärmerühmadega. Valu võib olla terav, torkiv, nüri või põletav ning see võib kiirgada teistesse kehaosadesse nagu jalad või käed. Enamasti on seljavalu tingitud liigpingest, halvast asendist või väiksematest vigastustest ning see paraneb ise mõne päeva jooksul. Siiski võib see olla ka märk tõsisemast seisundist.

Sagedased/ohutud põhjused
  • Lihaspinge või krambid halva kehaasendi (nt istudes või tõstes), stressi või ülepingutuse tõttu.
  • Väikesed seljavigastused, näiteks pinge või venitus.
  • Degeneratiivsed muutused lülisambas (osteoartriit) vananemise tõttu.
  • Liigne kaal, mis koormab selgroogu.
  • Istuv eluviis ja füüsilise aktiivsuse puudus.
Tõsised haigused või hoiatusmärgid
  • Sõrmeelundite (näiteks neeru- või kusepõie) põletik või infektsioon.
  • Selja-aluse piirkonna või lülide põletikulised haigused.
  • Lülisamba osteoporoos (luud muutuvad habrasteks).
  • Lülidevahelise ketta väljalangemine või pragunemine, mis surub närvi.
  • Haruldased, kuid väga tõsised põhjused nagu kasvajad, lülisamba infektsioon või aordi aneuroism.

Kergema seljavalu puhul võib proovida järgmist: puhka 1-2 päeva, kuid välti pikka voodisolekut. Rakenda külma (jääpakk mähkmetesse) esimestel 48 tunniul, seejärel sooja (kütepad või soe vann) lihaste lõdvestamiseks. Võta vabalt müügiravimeid, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli, kuid järgi annustamise juhiseid. Proovi õrna venitus- ja tugevusharjutusi, kui valu on leebem. Paranda oma istumis- ja tõstmisharjumusi: hoiaka head asendit, tõsta jalgadega, mitte seljaga. Pikaajalise leevenduse saavutamiseks on oluline regulaarne mõõdukas füüsiline tegevus (nt kõndimine, ujumine, jooga).

Kiireloomulised hoiatusmärgid (kutsu kiirabi või sõidu kiirabiosakonda)
  • Valu on järsk ja äärmiselt tugev (nt pärast traumat, nagu autoõnnetus või kukkumine).
  • Valu kaasneb jalgade nõrkusega, tuimuse või urineerimis-/defekatsioonikontrolli kaotusega.
  • Valu levib mööda jalga alla, eriti kui see on kaasas jala nõrkuse või tuimuse tundega.
  • Kaalulangus, mida ei seleta dieet, või püsiv kõrge kehatemperatuur (palavik).
  • Valu ei leevene puhkamise või ravimitega ja halveneb öösel või lamades.
Märgid, mis nõuavad arsti konsultatsiooni lähiajal
  • Valu kestab üle 2-3 nädala, hoolimata iseravimisest.
  • Valu tugevus suureneb või see segab igapäevast tegevust.
  • Kaasnevad muud sümptomid, näiteks kõhulahtisus, iiveldus või kuse tegemise raskused.
  • Tekib seljatugevus või kõverdumisraskused.
  • On kahtlus, et valu võib olla seotud teiste terviseprobleemidega, näiteks osteoporoos või põletikuliste haigustega.