Seljavalu
Seljavalu on üks levinumaid terviseprobleeme, mis võib tekkida erinevatel põhjustel. See võib olla kerge kuni tõsine, ning mõnikord viitab aluspõhisele terviseprobleemile. Valu võib olla terav, nõtke, pulsseeriv või krambitaoline ning mõjutada igapäevaelu.
Kelle poole pöörduda?
Seljavalu on valuline tunne selja piirkonnas, mis tuleneb enamasti lihaste, sidemete, selgroolülide või närvide ärritusest või kahjustusest. See on keha loomulik reaktsioon hoiatamaks mingi probleemi eest. Valu võib olla lokaliseeritud (näiteks alumisel seljal) või levida teistesse kehaosadesse (näiteks jalgadesse). Seljavalu võib olla terav (kestab mõni päev kuni mõni nädal) või krooniline (kestab üle kolme kuu).
- Lihaspinge või krambid stressi, pinge või väsimuse tõttu
- Vale kehaasend pikaajalisel istumisel, seismisel või magamisel
- Liigse füüsilise koormuse või treeninguga seotud ülepingutus
- Lihtsad lihasvigastused (näiteks venitus) raskuste tõstmisel või äkilistes liigutustes
- Rasvumine või liigne kehakaal, mis koormab selga
- Selgrookanalis ahenemine (stenoos) või ketasprobleemid (näiteks diskopathia või selgrooketas eesliige)
- Degeneratiivsed muutused selgroos (artroos, spondüloos)
- Põletikulised reumatilised haigused (näiteks anküloosiv spondüliit)
- Osteoporoos või selgrooluumurd
- Närvikahjustused (näiteks ishiase – säärtenärvi ärritus)
- Sisemiste elundite (näiteks neerude, kõhuõõne) haigused, mis avalduvad seljavalu näol
- Harva: kasvajad või infektsioonid selgroo piirkonnas
Enne arsti poole pöördumist võib mõningatel juhtudel aidata järgmised meetodid:
1. Lühiajaline puhkus: Vältige raskuste tõstmist ja vähendage füüsilist koormust, kuid pikaajaline voodis olek võib olla kahjulik. Proovige jätkata kergeid igapäevaseid tegevusi.
2. Külma ja sooja rakendamine: Esimestel 48 tunnil pärast valu teket rakendage külmakompressi (näiteks jää ümbrises) 15-20 minutiks mitu korda päevas, et vähendada põletikku. Seejärel võib soojakompress või soe vann aidata lihaseid lõdvendada.
3. Valuvaigistid: Võtke ilma retseptita valuvaigisteid (näiteks ibuprofeen, paratsetamol) vastavalt pakendil olevatele juhistele. Ärge kasutage neid pikemat aega ilma arsti nõuta.
4. Õige asend: Olge tähelepanelik oma kehaasendile istumisel (toetage selga, hoidke jalad maas) ja magamisel (soovitatav on magada külili või selili, pea all padjaga).
5. Lained venitusharjutused: Tegelege kergete venitusharjutustega (näiteks põlved rinna poole tõmbamine lamades), et säilitada liikuvust ja leevendada pinget.
6. Stressi vähendamine: Proovige lõdvestumistehnikaid (näiteja sügav hingamine, meditatsioon), sest stress võib valu süvendada.
- Jalgade nõrkus, tuimus või pistetunne, eriti kui see halveneb
- Kusekontrolli või soolestikukontrolli (söödikuse) kaotus – see võib viidata seljaaju surumisele
- Seljavalu pärast tõsist traumat (näiteks kukkumist või avariid)
- Kõrge palavik (üle 38°C) koos seljavalu või närilihaste jäikusega
- Järsk ja selgitamatu kaalulangus
- Valu, mis on pidev ja halveneb öösel või puhkuse ajal
- Valu, mis levib rindkere piirkonda või põhjustab hingamisraskusi
- Ajalugu vähihaigusest või osteoporoosist, mille korral tekkib uus seljavalu
- Selgroo visuaalne deformatsioon või valu, mis ei vähene mitme päeva jooksul isegi puhates
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!