Neurogeenne kusepõis
Kirjeldus
Neurogeenne kusepõis on seisund, mille korral kusepõie tühjendamise või hoidmise võimet kontrollivad närvid on kahjustunud. See pole iseseisev haigus, vaid sümptom põhjuseks olevast neuroloogilisest kahjustusest, mis muudab igapäevaelu oluliselt keerulisemaks. Õigeaegne diagnostika ja individuaalne ravipõhimõte on võtmetähtsusega elukvaliteedi parandamiseks ja tüsistuste vältimiseks.
Neurogeenne kusepõis on kusepõie talitlushäire, mis tekib siis, kui side kusepõie ja ajustu vahel on katkenud või kahjustunud. Tervetel inimestel edastab kusepõie närvisüsteemile signaali täitumise kohta, misjärel aju annab käsu lihastele kusepõie tühjendamiseks või selle hoidmiseks. Neurogeensel kusepõiel see sidusus on rikutud. See võib avalduda kahel põhilisel viisil: spastilise (üleaktiivse) kusepõiena, kus kahjustus asub seljaajus peaajust kõrgemal ja kusepõis tühjeneb sageli tahtmatult, või flaksiidsel (väheseaktiivse) kusepõiena, kus kahjustus asub seljaajus madalamal või kusepõienärvides ning kusepõis ei suuda tõhusalt tüheneda, jättes järele suure jääkuri. Mõlemal juhul võib see viia korduvate kuseinfektsioonide, neerukahjustuse ja sotsiaalse eraldatuse riskini.
- Sagedased ja äkilised pissihoad (urgentsus)
- Sagedane kusemine, ka öösiti (nükturia)
- Tahtmatu kusemine (urgentsus inkontinents)
- Väikesed kuseeritused sageli
- Vaevused kusepõie täieliku tühjendamisega
- Kusepõie täieliku tühjendamise võimatus
- Kuse väljavool on nõrk või tilkub
- Kusepõie ülevenimise tundmus ilma võimetusega kusta
- Kusepõie liigse täitumise tõttu tekkiv tahtmatu kuseeritus (ülaläärevoolu inkontinents)
- Kusepõie tühjendamiseks vajadus surve avaldada kõhupealisega
- Korduvad kuseinfektsioonid (tsüstiidid)
- Neerukivide või liivasete teke
- Tagasivool kusejuha kaudu neerudesse (vesikoureteraalne refluks)
- Krooniline neerupuudulikkus
- Nahakahjustused ja -põletikud inkontinentsi tõttu
Neurogeenne kusepõis on alati teise haiguse või seisundi tagajärg, mis kahjustab närvisüsteemi. Peamised põhjused jagunevad mitmeks rühmaks:
Neuroloogilised kahjustused:
- Seljaaju vigastused (luu- või seljaajumurd).
- Mitmikskleroos (MS).
- Parkinsoni tõbi.
- Ajutraumad või ajukahjustused (nt insult).
- Spina bifida (selgroolõhe).
- Diabeetiline neuropaatia (närviakahjustus).
- Alziheimeri tõbi ja teised dementsused.
Muud põhjused:
- Raske pelvisioperatsiooni järeltekid, mis kahjustavad kusepõienärve.
- Krooniline alkoholism, mis põhjustab neuropaatiat.
- Mõned kaasasündinud sindroomid.
- Pahaloomulised kasvajad seljaajus või peas, mis suruvad närvikudele.
Riski suurendab iga seisund, mis võib kahjustada peaaju, seljaaju või perifeerseid närve, mis kontrollivad kusepõie talitlust.
Neurogeense kusepõie diagnostika on mitmetahuline protsess, mille eesmärk on tuvastada aluspõhjus ja hinnata kusepõie talitluse ulatust. Diagnostika algab põhjaliku anamneesi ja neuroloogilise uuringuga. Seejärel kasutatakse spetsiaalseid uroloogilisi meetodeid:
Laboratoorsed uuringud: Kuseproovi analüüs infektsiooni, vere või muude anomaaliate leidmiseks. Vereproovi võib vajalik olla neerufunktsiooni hindamiseks.
Kusepõie funktsiooni uuringud (Urodünaamiline uuring): See on kuldne standard neurogeense kusepõie diagnoosimiseks. Uuringu käju mõõdetakse kusepõie rõhku täitumise ja tühjenemise ajal, mis annab täpse teabe selle kohta, kas kusepõis on spastiline või flaksiidne.
Pildiuuringud: Ultraheliuuring kusepõie ja neerude hindamiseks, jääkuri määramiseks ja struktuursete muutuste tuvastamiseks. Võib olla vajalik ka selektiivselt magneetresonantstomograafia (MRT) või arvutitomograafia (KT) seljaaju või peaaju hindamiseks.
Tsüstoskoopia: Õhukese toruga (tsüstoskoobiga) vaatlus kusepõie seest, et välistada muud põhjused, nagu kasvajad või striktuurid.
Ravi eesmärk ei ole neurogeense kusepõie põhjust parandada, vaid hallata sümptomeid, vältida tüsistusi ja tagada patsiendile maksimaalne elukvaliteet. Ravikava koostatakse individuaalselt, lähtudes kusepõie tüübist (spastiline või flaksiidne).
Spastilise (üleaktiivse) kusepõie ravi:
- Antikolinergilised/premium antimuskarinilised ravimid: Nt oksübütüniin, toleroodiin, solifenaatsiin. Need lõdvendavad kusepõie lihast ja vähendavad urgentsust.
- Botaulintoksiini (Botox) süstid kusepõiele: Keerab ajutiselt (umbes 6-9 kuuks)麻痹 kusepõie lihase, vähendades kokkutõmbeid ja urgentsust.
- Sakralne neuromodulatsioon: Impants, mis annab seljaaju sakraalsele piirkonnale elektrilisi impulsse, et modulleerida kusepõie ja urethra talitlust.
- Katetri kasutamine: Intermitteriv (perioodiline) isekateteriseerimine võib olla vajalik, kui jääkuri on suur.
Flaksiidse (väheseaktiivse) kusepõie ravi:
- Sagedane isekateteriseerimine: Peamine raviviis. Patiente õpetatakse korrapäraselt (nt 4-6 korda päevas) kusepõie tühjendama katetri abil, et vältida ülevenimist ja infektsioone.
- Kõhupealise surve abil kusemine (Credé manööver): Sobib mõnele patsiendile.
- Kirurgia: Kusepõie väljalõikamine (tsüstektomia) ja asendamine soolest valmistatud reservuaariga (kuse-diversioon) on vaidlustatud juhul, kui muud meetodid ei aita.
Üldised meetmed: Kuseteede infektsioonide ennetamine, piisav vedeliku tarbimine, regulaarne neerude kontroll ultraheliuga ja füüsioteraapia pelvisipõhjalihaste treenimiseks.
On oluline konsulteerida uroloogi või neuroloogiga kohe, kui teile on diagnoositud neuroloogiline haigus või teil on seljaaju vigastus, ning ilmnevad uued kusepõiega seotud sümptomid. Eriti kiiret arstiabi nõuavad järgmised "punased lipud":
- Täielik võimetus kusta (anuria) või väga nõrk kusevoog, mis on äkiline.
- Kõrge palavik, külmavärinad ja seljavalud kuse tegemise ajal, mis võivad viidata raskele neeru- või kusepõieinfektsioonile.
- Verine kusemine ilma selge põhjuseta.
- Pidev ja tugev kusepõievalu või ülevenimise tunne.
- Jalanõrkus, tunnetuse halvenemine jalgades või sulgõõnsuse ilmumine koos uute kusepõie sümptomitega – see võib viidata seljaaju kokkusurumisele ja vajab erakorralist sekkumist.
Isegi kui sümptomid tunduvad kerged, on õigeaegne hindamine võtmetähtsusega tüsistuste ennetamiseks.