Silmapilgutus
Kirjeldus
Silmapilgutus on visuaalne häire, mida iseloomustab helendavate, vilkuvate või liikuvate valguspunktide, kirpide või triipude nägemine silmade ees. See võib esineda ühe või mõlema silmaga, olla ajutine või korduv ning mõnikord kaasneda peavalu, pearinglusega või muude sümptomiteta.
Silmapilgutus (ka fotopsia) on subjektiivne visuaalne tunne, mis ei pärine välisest valgusallikast. Seda kirjeldatakse kui helendeid, sädemet, välke, veepindadelt peegeldunud valguse sarnaseid efekte, keerpalle või 'hõõguvaid punkte' nägemisväljas. Need võivad olla värvilised või valged, liikuda või paigal olla ning kesta mõnest sekundist minutiteni. Füsioloogiliselt võib silmapilgutus tuleneda mitmetest mehhanismidest: silma tagakambri vitreoose aine liikumine võib survet avaldada retiinale, tekitades valguse tunnet; veresoonte ahenemine või laienemine (spasm) võib muuta vereringet silmades või ajus; nägemiskorteksi neuronite anomaalne aktiivsus (nagu migreeni aural) võib põhjustada visuaalseid hallutsinatsioone. Silmapilgutus võib olla ka seotud silmade kuivusega, väsimusega või füüsilise kokkupuutega silmaga. See võib olla nii ohutu kui ka tõsise meditsiinilise seisundi varajane märk, mistõttu on oluline selle iseloomu ja kaasnevate sümptomite tähelepanek.
- Silmade väsimus ja pingutus: pikaajaline töö arvuti ekraani ees, lugemine või tegevused, mis nõuavad intensiivset fokuseerimist.
- Stress ja ärevus: psühholoogiline pinge võib põhjustada veresoonte kokkutõmbeid või hüperventilatsiooni, mis mõjutab nägemist.
- Valgusele otsene kokkupuude: päikesele vaatamine, keevvalgus või järsk valgusmuutus (nt välk).
- Dehüdratatsioon (veepuudus): ebapiisav vedeliku tarbimine võib kahjustada silmade niisutust ja vereringet.
- Madal veresuhkur (hüpoglükeemia): eriti diabeetikutel, võib põhjustada ajutisi visuaalseid häireid.
- Unepuudus ja väsimus: keha taastumata jätmine võib mõjutada silmalihaste koordinatsiooni ja aju tööd.
- Kofeiini või alkoholi liigtarbimine: need ained võivad põhjustada veresoonte laienemist või ahenemist.
- Klimaseadmete (külm-/soojuskõit) mõju: kuiv õhk võib kuivatada silmi, põhjustades ärritust.
- Mõned ravimid: näiteks diureetikud, antidepressandid või südameravimid võivad kõrvalmõjuna esile kutsuda silmapilgutust.
- Vanusega seotud muutused: vitreoose aine muutused silmas (nt vitreiose eraldumine) võivad tekitada valgusefekte.
- Migreen aura: ajus leviv elektriiline häire, mis põhjustab tavaliselt 20-60 minutit kestvaid visuaalseid, vilkuvaid mustreid, millele võib järgneda peavalu.
- Silmahaigused: glaukoom (silma sisese surve tõus), retiina eraldumine või rebend, vitreiose veresus, katarakta edasinenud staadium.
- Vereringe- või ajuprobleemid: insult (insult), ajukasvaja, ajutrauma, kõrge vererõhk (hüpertensioon), diabeetiline retinopaatia.
- Süsteemsed autoimmunhaigused: lupus, sklerodermia või veresoontepõletikud, mis võivad kahjustada silmade veresooni.
- Neuroloogilised häired: epilepsia (eriti fokaalsed haigushood), ajukesta põletik (meningiit), dementsus.
- Metaboolsed häired: tõsisem vereglükoosi kõikumine, kilpnäärme talitlushäired.
- Nägemisnärvi põletik (neuritis optica): sageli seotud haigustega nagu multiple skleroos.
- Pea- või silmatrauma: löök või kokkupõrge võib kahjustada retiinat või tekitada veresoonte kahjustusi.
- Infektsioonid: näiteks silma sisekesta põletik (uveiit) või viiruslikud infektsioonid, mis mõjutavad nägemissüsteemi.
- Vähktõved: silma või aju kasvajad, mis võivad survet avaldada nägemisstruktuuridele.
Kui silmapilgutus on kerge, harv ja ilma muude murestava sümptomiteta, võib proovida järgmisi eneseabimeetmeid:
1. Puhka silmi: järgi 20-20-20 reeglit: iga 20 minuti järel vaata 20 sekundit vähemalt 20 meetri kaugusele. Sulge silmad mõneks minutiks, et leevendada pinget.
2. Väldi heledat valgust: kasuta päikeseprille väljas, tööruumi valgust pehmenda ekraanifiltrite või tumedate eesriietega. Väldi ekraanide vaatamist pimedas ruumis.
3. Joo piisavalt vett: eesmärk on tarbida vähemalt 1,5–2 liitrit vedelikku päevas, et vältida dehüdratatsiooni.
4. Halda stressi: harjuta lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon, jooga või jalutuskäigud looduses.
5. Paranda unehügieeni: püüa saada 7–9 tundi kvaliteetset und öösel, et aidata kehal ja silmadel taastuda.
6. Kasuta silmatilku: kui silmad on kuivad, võivad apteegist ostetud niisutavad tilgad (nn kunstlikud pisarad) leevendada ärritust.
7. Korrigeeri toitumist: söö antioksüdante rikast toitu (rohelised köögiviljad, põldmarjad, kalad), mis toetavad silmade tervist. Väldi liigset soola, kofeiini ja alkoholi.
8. Tee silmaharijutusi: proovi fokuseerimisharjutusi (nt vaheldumisi lähedale ja kaugele vaatamine) või silmaringutamist, et parandada vereringet.
9. Kontrolli vererõhku ja veresuhkrut: kui sul on teadaolevad terviseprobleemid, jälgi regulaarselt nende näitajaid.
10. Võta puhkust ekraanidest: korralda digitaalset detoksi, vähendades ajaviite mobiiltelefonis või arvutis.
Kui sümptomid püsivad üle mõne päeva, halvenevad või kaasnevad valu või nägemise halvenemisega, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Enne ravimite võtmist või muude isemeelse meetmete rakendamist konsulteeri alati arstiga.
- Äkiline ja erakordselt tugev peavalu, eriti kui see erineb varasematest peavaludest.
- Nägemise järsk halvenemine või kaotus ühes või mõlemas silmas (nagu eesriie või varjund).
- Kahesilmaline nägemine (diploopia) või nägemise moonutused (nagu kõverad jooned).
- Silmavalud, mis on tugevad ja püsivad, eriti koos silmapunetuse või õhurõhu tundega silmas.
- Keha ühe poole nõrkus, halvatus, kõnehäired või tasakaalukaotus – need võivad olla insuldimärgid.
- Kõrge palavik (üle 39°C) koos kaelakangusega või iiveldus/oksendamine, mis viitavad võimalikule infektsioonile.
- Silmapilgutus, mis järsult muutub sagedasemaks või intensiivsemaks, eriti pärast peatraumat.
- Valgusvilkus (fotofoobia) või valguskartus, mis on uus ja oluliselt häiriv.
- Silmade ees ujuvate punktide (nn 'ujukite') järsk suurenemine või äkiline sadade uute teke.
- Üldine segadusseisund, mäluprobleemid või teadvuse muutused silmapilgutuse taustal.
- Rindkere valu või hingamiserksus, mis võib viidata südame- või vereringeprobleemidele.
- Silmapilgutus raseduse ajal, mis võib olla seotud kõrge vererõhu või eelklampsiaga.