Seganevad mõtted

Kirjeldus

Tunne, kui su mõtted on segased, ebajärjekindlad või raskesti jälgitavad. Võib tekkida tunne, et keskendumine, otsustamine või igapäevaste toimingute tegemine on raskendatud.

Mida tähendavad seganevad mõtted?

Seganevad mõtted (konfusiivne mõtlemine) on seisund, mille korral mõtete vool on häiritud. See võib väljenduda raskustena mõtete sõnastamisel, keskendumisel, teadmiste meelde tuletamisel või loogilises mõtlemises. See ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele aluseks olevatele seisunditele. See tekib sageli ajus olevate keemiliste ainetes tasakaalutusest või neuronitevahelise info edastamise häiretest, mis segavad tavalist mõtlemisprotsessi.

Levinumad põhjused

Sagedased ja ohutud põhjused

Stress või ärevus
Unepuudus ja väsimus
Liigne alkoholi või kofeiini tarbimine
Vaimne ülekoormus
Mõned meditsiinilised protseduurid või ravimid (nagu anesteesia)

Tõsisemad haigused või hoiatussümptomid

Ägedad vaimsed tervisehäired (nagu depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire)
Kroonilised neuroloogilised häired (nagu dementsus, Parkinsoni tõbi)
Metaboolsed häired (nagu kilpnäärme talitlushäired, vereglükoosi kõikumised)
Infektsioonid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi (nt meningiit)
Peatraumad või ajukahjustused
Mõnede ravimite kõrvaltoimed
Alatoitumus või vitamiinipuudus (eriti B-risti vitamiinid)
Alkoholi või uimastite kuritarvitamine või väljaveenimine

Iseabi kodus

Kui segased mõtted on tingitud stressist või väsimusest, võivad aidata järgmised meetodid:

Puhka piisavalt ja taga kvaliteetset und.
Vähenda stressi tegevustega nagu meditatsioon, sügav hingamine või looduses jalutamine.
Korralda oma päev ja ülesanded, kasutades nimekirju või märkmeid.
Võta piisavalt vedelikku ja söö regulaarselt tervislikku toitu.
Väldi alkoholi ja uimasteid ning piira kofeiini tarbimist.
Kui sümptomid on põhjustatud teatud ravimist, räägi oma arstiga võimalikest alternatiividest – ärge ise ravimeid muutke. Kui sümptomid ei parane mõne päevaga või muutuvad hullemaks, on oluline pöörduda meditsiinilise abi poole.

Millal tuleb KIIRELT arsti poole pöörduda?

Kiireloomulised sümptomid

Äkiline või tugev segadus või teadvusekaotus
Rasked krambid
Äkilised või tugevad nägemushallutsinatsioonid
Kõne raskused või keha ühe poole nõrkus (insuldi märgid)
Kõrge palavik koos kõvaga kaelaga
Raske peavalu, mida varem polnud olnud
Enesetapu või teiste kahjustamise mõtted

Muud murettekitavad sümptomid

Segased mõtted, mis halvenevad või kestavad mitu päeva
Segadus, mis segab igapäevase elu normaalset toimimist
Sagedased mälukaotused või ruumis orienteerumise raskused
Suur muutus iseloomus või käitumises
Segased mõtted koos pearinglusega, iivelduse või tasakaalukaotusega

Seotud uuringud

Otsi sümptomit

Achillese kõõluse valu Achilleuse kõõluse valu Aeglane ejakulatsioon Aeglane mõtlemine Aeglane puls (Bradükardia) Aeglane pupilla reaktsioon Aeglane seedimine Aeglane südamelöök (Bradükardia) Aevastamishoogud Aevistamine tolmu tõttu Afoonia Afted (valged haavakesed suus) Äge kõhuvalu Äge kõrvavalu Äge seljavalu Äge seljavalul Ahenevõru Ajuseis Ajutine teadvuse kaotus (sünkoop) Ajuudu