Lekkepunkti surve

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Lekkepunkti surve normid
Üldine
Normaalsed väärtused sõltuvad mõõtmistingimustest (stress vs täitumine), patsiendi soost ja vanusest. Üldiselt peetakse stress-LPP-d normaalseks, kui see on üle 60 cm H₂O. Madalamad väärtused viitavad ureetra sälklihase nõrkusele.
Mehed
Meestel: Stress-LPP normaalselt > 60–90 cm H₂O. Täitumis-LPP on harilikult > 40 cm H₂O. Väärtused alla 30–40 cm H₂O viitavad olulisele sälklihase puudulikkusele.
Naised
Naistel: Stress-LPP normaalselt > 60–100 cm H₂O. Väärtused alla 60 cm H₂O seostatakse stress-kusejooksutusega. Täitumis-LPP naistel on harvemini mõõdetav.

Näitaja kohta

Lekkepunkti surve on urodünaamiline mõõtmine, mis määrab kusepõie surve, mille juures kuse lekke esinemisel. Seda kasutatakse peamiselt stress-kusejooksutuse diagnostikas ja ravivalikute kavandamisel. Mõõtmine annab olulist teavet ureetra sälklihase funktsiooni ja kusepõie väljatõmbevõime kohta.

Funktsioon
  • Mõõdab minimaalset kusepõie survet, mis põhjustab kuse lekke kõhuõõne survetõusu korral (stress-LPP) või kusepõie täitumisel (täitumis-LPP).
  • Hinnata ureetra sälklihase efektiivsust ja kusepõie väljatõmbevõimet.
  • Aidata eristada stress-kusejooksutust teistest kusejooksutuse liikidest ja kavandada ravi.
Meetod
  • Tehakse tsüstomeetria ajal koos kusepõie katetriga.
  • Lekkepunkti registreeritakse visuaalselt (kuse leke) või elektromüograafia abil.
  • Arvestatakse nii stress-LPP-d (köha, pingutamine) kui ka täitumis-LPP-d (kusepõie passiivne täitumine).
Ettevalmistus
  • Patsient peaks enne protseduuri tühjendama soovitavalt kusepõie.
  • Antibiootikumide manustamine enne protseduuri võib olla vajalik infektsioonide ennetamiseks.
  • Teavitada arsti võtetest, mis mõjutavad kuseeritusi (nt diureetikud).
Protseduur
  • Kusepõisse ja pärasoontesse paigaldatakse surveandurid.
  • Kusepõie täidetakse sterilise vesilahusega teatud kiirusega.
  • Patsienti palutakse köhata või pingutada survetõusu tekitamiseks (stress-LPP) või jälgitakse leket passiivse täitumise ajal (täitumis-LPP).
  • Surve, mille juures kuse leke esmakordselt ilmneb, registreeritakse kui lekkepunkti survet (cm H₂O).
  • Protseduur kestab tavaliselt 30–60 minutit.
Ureetra või kusepõie takistus
  • Ureetra striktuur (kitsenemine).
  • Prostaadi hüperplasia (meestel).
  • Kusepõie kaela või ureetra struktuurne blokaaz.
Neuroloogilised tegurid
  • Detrusor-sfinkter düsünergia (lihaste koordinatsioonihäire).
  • Kesk- või seljaaju kahjustused, mis põhjustavad liigset sälklihase pingutust.
Funktsionaalsed tegurid
  • Vabatahtliku sälklihase liigne kokkutõmme (pelvipõhna liihaste hüperaktiivsus).
  • Hirm või valu protseduuri ajal, mis põhjustab lihaste krampi.
Sälklihase nõrkus
  • Stress-kusejooksutus (naistel sagedasem).
  • Eelnev kusepõie-pärasoone operatsioon või trauma.
  • Prostaadi operatsiooni (nt prostatektoomia) järelsed kahjustused meestel.
  • Neuroloogilised häired, mis nõrgestavad sälklihast (nt diabeetiline neuropatia, seljaaju kahjustused).
Struktuursed muutused
  • Ureetra hüpermobilisus (liigne liikuvus).
  • Kusepõie kaela toetusstruktuuride nõrgenemine.
  • Atroofiline uretriit (kliimakteri järel naistel).
Iatrogensed tegurid
  • Eelnev kiiritusravi vaagna piirkonnas.
  • Pikaajaline kateetri kasutamine, mis nõrgestab sälklihast.
Kliinilised sümptomid
  • Stress-kusejooksutuse sümptomid (kuse leke köhates, aevastades, tõstes).
  • Ebaõnnestunud konservatiivne ravi (nt kõhulihaste treenimine).
  • Kusejooksutuse eristamine (stress vs. urge vs. segatud tüüp).
  • Eelneva kusejooksutuseoperatsiooni ebaõnnestumise hindamine.
Spetsialistide konsultatsioon
  • Uroloog – stress-kusejooksutuse diagnoosimiseks ja kirurgilise ravi (nt sling) kavandamiseks.
  • Günekoloog – naiste pelvipõhna häirete ja kusejooksutuse hindamiseks.
  • Neuroloog – neuroloogiliste seisundite (MS, seljaaju kahjustused) seotud kuseeritushäirete hindamiseks.