Põlve nõrkus
Kirjeldus
Põlve nõrkus on tunne, kus põlved tunduvad nõrgad, ebastabiilsed või vähese jõuga, mis võib esineda istudes, tõustes või liikudes.
Põlve nõrkus (meditsiinilises kontekstis võidakse kasutada ka termineid nagu põlve ebastabiilsus või miastenia) on sümptom, mis kirjeldab tunnet, nagu põlvel puuduks tugevus või stabiilsus. See on seotud põlve ümber olevate lihaste, kõõluste või närvisüsteemi funktsiooniga. Lihased, eriti reie nelipealihas (quadriceps), on põlve peamised stabilisaatorid. Kui need lihased on nõrgad, väsinud või kahjustunud, võib tekkida tunne, et põlv "annab alla" või on ebakindel. Samuti võivad põhjustada närvivõrgu ärritused, liigeseprobleemid või üldine väsimus. See ei ole iseenesest haigus, vaid signaal, et keha mingi osa ei tööta optimaalselt.
- Füüsiline väsimus või ületrenniirus (nt. pikaajaline seismine, jooksmine, raskused tõstmine).
- Lihase nõrkus või ebatasakaal, eriti reie eesmise ja tagumise lihasrühma vahel.
- Dehüdratatsioon või elektroliidide tasakaalutus (nt. peale intensiivset treeningut või kuumas ilmastikus).
- Stress, ärevus või paanikahoog – võib põhjustada psühhosomaatilist nõrkusetunnet või hüperventilatsiooni.
- Vanusega seotud lihasmassi ja jõu vähenemine (sarkopeenia).
- Ajutine põlvevalu või jäikus peale vigastust (nt. väike põlveväänamine), mis põhjustab ettevaatlikkuse tõttu nõrkusetunnet.
- Põlve liigesekahjustused: ristküüte (ACL) või muu kõõluse rebendus, meniskuse kahjustus, liigese väljaajamine.
- Artrilt: osteoartriit (kulunud kõhr) või reumatoidartriit (põletikuline artriit), mis põhjustab valu ja nõrkust.
- Neuroloogilised häired: seljaaju või piirdenärvide kahjustus (nt. radikulopaatia, polüneuropaatia), Parkinsoni tõbi, multiple skleroos.
- Lihashäired või neuromuskulaarsed haigused (nt. miastenia gravis).
- Metaboolsed või süsteemsed haigused: kilpnäärme talitlushäired (nt. hüpotüreoos), diabeet, aneemia.
- Vereringe häired: nõrk verevarustus (isheemia) jäsemetele.
- Krooniline väsimussündroom või fibromüalgia.
Kui põlve nõrkus on kerge ja ilma tõsiste lisasümptomiteta, võib proovida järgmist:
1. Puhka: Välti koormavat tegevust, mis sümptomeid esile kutsus. Anna põlvedele puhkust.
2. Jäa ja sooja: Esimestel 48 tunnil peale vigastust või põletikku võib rakendada külma (20 min, mitu korda päevas) valu ja turse vähendamiseks. Hiljem võib soojendada lihaste lõdvestamiseks.
3. Tõsta jalgu: Puhka lamades, tõstes jalad pisut kõrgemale, et parandada vereringet ja vähendada turse.
4. Lihtsad harjutused: Kui valu on vähenenud, proovi lihaste tugevdamiseks maas istudes sirutada põlvi või teha kergi kükke seistes tuginedes toolile. Välti järsuid liigutusi.
5. Vedeliku ja toitumise tasakaal: Joo piisavalt vett. Söö toite, mis sisaldavad kaaliumi (banaanid, kartulid), magneesiumi (pähklid, teraviljad) ja valku (liha, kala, uba).
6. Valuvaigistid: Võib kasutada ilma retseptita valuvaigisteid nagu ibuprofeen või paratsetamol lühiajaliselt valu ja põletiku leevendamiseks, järgides annustusjuhendeid.
7. Abivahendid: Kasuta karkimisvarraste või jalatoe, kui on vaja tasakaalu hoida.
Kui sümptomid ei leevene 3-5 päeva jooksul või halvenevad, tuleb konsulteerida arstiga.
- Põlve nõrkusega kaasneb äkiline, tugev valu või kuuldav "pragunemise" heli (viitab tõsisele kõõluse või muu struktuuri rebendule).
- Põlv on täielikult lukus või seda on võimatu sirutada või painutada.
- Põlve ümber kohe tekib suur turse või moonutus (võib olla väljaajamine või lahtine murd).
- Kaasneb tunne, nagu põlvest allapoole oleks tuim, nõrk või külm, mis võib viidata verevarustuse häirele.
- Kaotad üheaegselt tasakaalu või teadvuse, tekivad ägedad peavalud, kõne häired või nägemisprobleemid – need võivad olla insuldi sümptomid.
- Põlve nõrkus on järsu palaviku, värelemise või punetava, kuumana tunduva liigese korral – võimalik infektsioon (septiline artriit).
- Põlve nõrkus püsib või halveneb mitu päeva, hoolimata puhkust ja koduabilist.
- Kaasneb pidev või öösel halvenev valu, mis ärkab üles.
- Märkad põlve ümber püsivat turret, punetust või soojust.
- Põlve nõrkusega kaasneb tuimus, kihelus või "torkimise" tunne sääres või jalas (neuroloogiline sümptom).
- Sümptomid segavad igapäevaseid tegevusi nagu kõndimine või trepist üles-minemine.
- Sul on ka teisi tervisehäireid nagu äkiline kaalulangus, pidev väsimus või südametegevuse muutused.