Krooniline kõhulahtisus

Kirjeldus

Krooniline kõhulahtisus on olukord, kus vedelad või vedelikurikkad roojad kestavad pikemat aega, tavaliselt üle 2-3 nädala. See võib olla pidev või hoogudena esinev ning on sageli seotud muude kõhukinnisuse või kõhuvalu tunnustega.

Krooniline kõhulahtisus on seedetrakti pikaajaline häire, mille puhul soolestikku liigub toitaineid ja vedelikku liiga kiiresti või need ei imendu korralikult. Selle tulemusena ei jõua piisavalt vett soolestikus tagasi imenduda, mistõttu väljaheide jääb vedelaks. Erinevalt ägedast kõhulahtisusest, mis kestab mõne päeva, viitab krooniline vorm aluseks olevale pikaajalisele seisundile või haigusele. See võib häirida elukvaliteeti, põhjustada vedelikukadusid ja elektrolüütide tasakaalutust, ning nõuab põhjalikku arstlikku hindamist.

Sagedased ja/või suhteliselt ohutud põhjused
  • Toitumisharjumused: Liigne kohvi, alkoholi või magusainete tarbimine, rasvane toit, piimatoodete sallimatuse sümptomid (laktoositalumatus).
  • Stress ja ärevus (näiteks ärritatud soole sündroomi IBS-D tüüpi).
  • Mõned ravimid (nt antbiootikumid, magala ravimid, ensüümid).
  • Toitekiudainete liigtarbimine või sünteetiliste magusainete (nt sorbitool) tarbimine.
Tõsisemad haigused ja hoiatusmärgid
  • Põletikulised soolehaigused: Krooniline haigus, Crohn'i tõbi, haavikpõletik.
  • Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus.
  • Kroonilised infektsioonid (nt kloostriidiumid, giardia).
  • Seedetrakti kasvajad või pahaloomulised kasvajad.
  • Krooniline kõhunäärme põletik (pankreatiit) või sapipõie ebaõnnestumine.
  • Hormonaalsed häired (nt hüpertüreoos, Addisoni tõbi).
  • Seedetrakti operatsioonilised tagajärjed (nt lühikesesoole sündroom).

Enne arsti juurde minekut või koos raviga saate olukorda leevendada järgmiste meetoditega:

  • Joo palju vedelikku: Kasuta veekeedumahutit, puhast vett, maheteid (nt kamomill), soolalahuseid (apteegist ostetud elektrolüüdilahused), et vältida vedelikupuudust. Vältida magusaid jooke ja kofeiini.
  • Kohandage toitumist: Võtke ajutiselt kasutusele BRAT-dieet (banaanid, riis, õunapuree, röstsai). Vältige rasvaseid, vürtsikaid, piimatooteid (kui kahtlustate laktoositalumatust), kööviks tegevaid toite (kaal, oad) ja töödeldud tooteid.
  • Probiootikumid: Proovige jogurteid või apteegis müüdavaid probiootikume, et taastada soolemikrofloorat, eriti pärast antbiootikumide kasutamist.
  • Puhka: Stress võib kõhulahtisust süvendada, seega proovige lõdvestuda.
  • Ravimid ilma retseptita: Lühiajaliselt võib kasutada ravimeid nagu loperamiid (nt Imodium), kuid ärge kasutage neid pikaajaliselt ilma arsti nõuta, sest need võivad varjata tõsist haigust.
  • Pidage päevikut: Kirjutage üles, mida sõite, mis sümptomeid teil oli ja millal, et aidata arstil põhjust tuvastada.
Eluohtlikud sümptomid (kutsuge kiirabi või minge EMO-sse)
  • Väga kõrge kehatemperatuur (üle 39°C) koos väga nõrkusega.
  • Tõsine vedelikukadu märke (vähene urineerimine, äärmuslik janu, kuiv nahk ja limaskestad, uimasus).
  • Rõvedad kõhuvalud, mis ei lõpe, või kõhu järsk kõvenemine.
  • Vere või mustade, tõrvataoliste väljaheitega kõhulahtisus.
  • Teadvuse häired, segasus või minestamine.
Hoiatusmärgid, mille puhul peate nädala jooksul perearsti poole pöörduma
  • Kõhulahtisus, mis kestab üle 2-3 nädala ilma paranemiseta.
  • Tahtmatu kaalulangus.
  • Pidev väsimus ja nõrkus.
  • Öine kõhulahtisus, mis äratab magamast.
  • Pidev või korduv kõhuvalu, kõhukinnisus või täiskõhu tunne.
  • Pereliikmetel on põletikulised soolehaigused või seedetrakti kasvajad.