Doppleri uuring

Kvantitatiivne · µg/L

Näitaja kohta

Doppleri uuring on mittesoodav meetod, mis võimaldab hinnata veresoontes, nii arterites kui veenides, vere voolukiirust ja suunda. See meetod põhineb Doppleri efektil ning seda teostatakse sageli koos tavaalse ultraheliuuringuga. Doppleri uuring annab arstile väärtuslikku teavet veresoonte läbimõõdu, plakkide olemasolu ja verevoolu takistuste kohta.

Funktsioon ja eesmärk
  • Hindab veresoonte (arterite ja veenide) seisundit.
  • Mõõdab vere voolukiirust ja suunda.
  • Avastab veresoonte ahenemisi, plakke, trombe või varikoose veene.
  • Kasutatakse südame, aju, kõhuorganite ja jäsemete veresoonkonna hindamiseks.
Meetodi põhimõte ja ajalugu
  • Põhineb Doppleri efektil (sageduse muutus peegeldunud helilaines liikuva objekti, nagu vere rakud, tõttu).
  • On ultrahääluuuringu (ultraheli) eriliik.
  • Nimetatud Austria füüsik Christian Doppleri järgi, kes kirjeldas efekti 1842. aastal.
  • Meditsiinilist kasutust alustati 1960. aastatel.
Protseduur
  • Patsient asetatakse mugavale lamamis- või istumisasendile.
  • Nahale kantakse uuritavale piirkonnale helijuhtiv geel.
  • Arst või ultraheli tehnik liigutab sondi (andurit) nahal.
  • Sond kiirgatab ja võtab vastu ultraheli laini, mis teisendatakse reaalajas pildiks ja helisignaaliks (voolu heli).
  • Vere voolu andmed kuvatakse ekraanil värvilise voolukaardi (värv Doppler) või graafikuna (impulss-Doppler).
  • Uuring kestab tavaliselt 15–45 minutit, olenevalt uuritavatest aladest.
Ahenenud või blokeeritud veresooned
  • Ateroskleroos (plagid arteriseintes).
  • Sügav veenitrombos (verehüüd).
  • Karotidide (kaelaarterite) ahenemine, mis suurendab insuldi ohtu.
  • Perifeerne arteriaalne haigus (jäsemete arterite ahenemine).
Muud verevoolu häired
  • Varikoossed veenid (leegestunud ja laienenud veenid).
  • Verevoolu tagasivool (näiteks klappide rike).
  • Kasvajate veresoonte varustuse hindamine.
  • Põletikulised muutused (nt vaskuliit).
Sümptomid ja kaebused
  • Jäsemete valu, turset või tuimust.
  • Rasked jalad või nahavärvuse muutused.
  • Iseta juhtum või ajutine iseemete- või nägemishäire.
  • Rindkere valu (võib viidata südame veresoonte probleemidele).
  • Kõhuvalu (kahtlus kõhu-aordi aneüürmas või soonte tromboosis).
Spetsialistid ja järelvalve
  • **Vaskulaarkirurg** või **angiograaf** - hindab perifeerseid arteriaalseid ja veenseid haigusi.
  • **Neuroloog** - hindab ajusisse minevate arterite (karotiidide) seisundit.
  • **Kardiolog** - hindab südame veresoonkonda ja klappe.
  • Jälgimine teadaolevate veresoontehaiguste (nt aordi aneüürsma) käigu järele.
  • Operatsiooni eelne planeerimine ja operatsioonijärgne kontroll.