Katkendlik uriinivoog

Kirjeldus

Katkendlik uriinivoog on uriinimisprotsess, kus kusevool ei ole pidev vaid peatub ja jätkub korduvalt.

Katkendlik uriinivoog (ka intermitterne voog) on seisund, kus kusevool uriinimise ajal ei ole sujuv ja pidev. Selle asemel vool katkeb, võib isegi täielikult seiskuda mõneks hetkeks, ning seejärel jätkub. See on tihti seotud takistusega kuseteedel või lihaste koordinatsioonihäirega põie pühkimisel. Kuse väljutamisel peavad põie lihas (detrusor) tugevalt kokku tõmbuma ning kusekanal (ureetra) peab samal ajal lõdvestuma. Kui see koostöö on häiritud või kanalile on tekkinud takistus, voolab kusi katkendlikult.

Sagedased ja mittealarmivad põhjused
  • Kusepõie mittetäielik täitumine enne uriinimist (kuseajamine liialt varakult)
  • Kohalikud lihaste pinged või närvilisus
  • Ajutine põietõve või prostatidi tagajärg
Võimalikud tõsised põhjused, mis vajavad arsti hindamist
  • Healoomuline eesnäärme suurenemine (BPH) – see on kõige levinum põhjus meestel
  • Kusepõie- või eesnäärmevähk
  • Kuseteede ahenemine (urethra stricture)
  • Kusepõie kivide olemasolu
  • Kusepõie lihase nõrkus või koordinatsioonihäired (neurogeenne kusepõie)
  • Mõned neuroloogilised häired (näiteks seljaaju kahjustus, multiple skleroos)

Kui katkendlik voog on esmakordne ja ei kaasne muid häireid, võib proovida järgmist:

1. Uriinimisrutiini kohandamine: Ärge rutake uriinimisega. Andke kusepõiel aega täielikult täituda, et voolaks tugevam ja pidevam voog.

2. Vedeliku tasakaal: Joo piisavalt vett (umbes 1,5–2 liitrit päevas), kuid vältige liigset joomist lühikese aja jooksul. Vähendage kofeiini ja alkoholi tarbimist, kuna need võivad põiet ärritada.

3. Õige asend: Istuge uriinimisel lõdvestunult ja veenduge, et oleksite täielikult lõdvestunud. Meestel võib abiks olla veidi ettepoole kummarduda.

4. Kuse hoidmise vältimine: Ärge hoike kust liiga kaua, sest see nõrgestab põie lihast ja muudab tühjendamise ebaefektiivseks.

5. Põielihaste treening: Kegeli harjutused võivad aidata parandada põie ja pärakualuse lihaste kontrolli, eriti naistel.

Kui sümptomid jätkuvad üle paari päeva või muutuvad sageks, on oluline pöörduda perearsti poole.

Kiireloomulised sümptomid, mis nõuavad KOHE arstiabi (kiirabi või öövalvekliinik)
  • Täielik kuse hoidmine (ei suuda uriinida, kuigi tunnete tungivat vajadust) – see on meditsiiniline hädaolukord!
  • Väga tugev või talumatu valu kõhu alaosas või seljal.
  • Kõrge palavik (üle 39°C) külmavärinatega, mis võib viidata tõsisele nakkusele (nt eesnäärme- või neerupõletik).
Hoiatusmärgid, mille korral peaksite varsti (mõne päeva jooksul) konsulteerima perearstiga või uroloogiga
  • Katkendlik voog kaasneb verega kuses (hematuuria).
  • Valu või kipitamine uriinimise ajal.
  • Sage vajadus uriinida, eriti öösiti.
  • Nõrk või peenike kusevoog üldiselt.
  • Tunne, et põis ei tühjene pärast uriinimist täielikult.
  • Sümptomid halvenevad või jätkuvad pikemat aega (üle nädala).
  • Kuse vähene kontroll (kusealane pisemine).