Krooniline nohu (rhinitis chronica)
Kirjeldus
Püsiv või regulaarselt korduv ninakinnisus, tilgav nina või aevastamine, mis kestab üle nelja nädala.
Krooniline nohu ehk pikaajaline nohu on põletikuline reaktsioon ninaslimaskestal, mis põhjustab selle paksenemist ja ärritust. See ei ole üksik haigus, vaid sümptom, mis võib viidata aluseks olevale seisundile. Erinevalt akutsest nohust, mis tekib tavaliselt viirusinfektsiooni tõttu ja möödub paari nädalaga, püsib krooniline nohu kuude või isegi aastate vältel. Keha püsivalt ärritunud või põletikulises olekus olev ninaslimaskest reageerib liialdatult keskkonna- või sisepingetele, põhjustades klassisid nohusümptomeid. See võib oluliselt kahandada elukvaliteeti, segada une kvaliteeti, kontsentreerumist ja igapäevast tegevust.
- Allergiline riniit: Kõige levinum põhjus. Püsiv reaktsioon tolmu, loomaniideste, õietolmu või hallitusele.
- Mitte-allergiline riniit: Erinevate ärritajate põhjustatud, kuid allergiatest sõltumatu põletik. Levinud ärritajad on näiteks suits, tugevad lõhnad, ilmastikuolude muutused, toidulisandid või mõned ravimid (nt mõned vere surumist alandavad ravimid või NSAID-id).
- Krooniline sinusitiid (kõrvalkoopapõletik): Põletik kõrvalkoopades võib põhjustada pidevat ninajooksu või kinnisust.
- Nina polüübid: Väikesed, hästiigne kasvajaid ninasõõrmetes või kõrvalkoopades, mis takistavad õhuvoolu ja tekitavad põletikku.
- Hormonaalsed muutused: Rasedus, menopaus või kilpnäärme talitlushäired võivad ninaslimaskesta paisutada.
- Toite- ja joogipõhised ärritajad: Vürtsikas toit või alkohol võivad tekitada tilgavat nina (gustatoorne riniit).
- Atroofiline riniit: Ninaslimaskesta kõhenemine ja kuivumine, mis võib põhjustada koorikute teket ja haisuhäiret.
- Vasomotoorne riniit: Ninas veresoonte ebanormaalne reageerimine ärritajatele (nt külm õhk, emotsionaalne stress), mis põhjustab kinnisust ilma selge põletiku või allergilise reaktsioonita.
- Mõned süsteemsed haigused: Nagu granulomatoosne polüangiit (GPA), mis võib mõjutada ülemisi hingamisteid.
- Struktuursed anomaaliad: Kõver ninavahesein või suurenenud ninakarbid, mis võivad sümptomeid süvendada või imiteerida.
- Krooniline ravimite manustamise tagajärjel tekkinud nohu (medikamentoosne riniit): Pikaajaline (üle 5-7 päeva) köhava nina tilgutavate ravimite kasutamine võib põhjustada vastupidise efektina raskema kinnisuse (rebound efekt).
Enne arsti poole pöördumist võib proovida järgmisi meetodeid sümptomite leevendamiseks:
1. Ärritajate vältimine: Tuvasta ja võimalusel väldi põhjustajaid (nt suits, tugevad parfüümid, teatud toidud). Kasuta õhuniisutajat kuiva õhu korral.
2. Nina soolalahusega pühkimine/üllatamine: Kasuta farmaatsiast ostetud soolalahust või tehtud soolavedelikku (1 tl lauasoola 1 liitris keedetud ja jahtunud vees). See ahendab ninaslimaskesta, loputab ärritajaid ja liigset lima eest.
3. Õhu niisutus: Magamistoas õhuniisutaja kasutamine võib aidata hoida ninaslimaskesta niiskena, eriti talvel keskküttes ruumides.
4. Pea kõrgendamine magades: Tõsta peaots voodi peatsuse või lisapadi abil, et vähendada öist ninakinnisust.
5. Piisav vedelik: Joo palju vett, et hoida lima vedelam.
6. Auruvannid: Kuumade aurude sissehingamine (näiteks kausi kohal, kattudes pähe) võib lõdvendada kinnisust.
7. Retseptivabad antihistamiinikumid/allergiaravimid: Allergia korral võivad tableti- või ninaspray vormis antihistamiinikumid leevendada sümptomeid. Kuid neid tuleks kasutada vastavalt juhendile ja konsulteerida ravimite pikaajalise kasutamise osas farmatseudi või arstiga.
Tähtis: Ära kasuta köhava nina tilgutusravimeid (dekongestante) rohkem kui 5-7 päeva järjest, sest see võib viia sõltuvuseni ja ravimite manustamise tagajärjel tekkinud nohuni.
- Raske hingamisraskus või lämbumistunne.
- Ninaverejooks, mida ei õnnestu 20 minuti jooksul tiheda survet rakendades peatada.
- Äkiline, väga tugev peavalu või näonärvi valud, mis on kaasas näonahast tuimuse või lihasnõrkusega.
- Krooniliste sümptomite ägenemine, hoolimata kodustest abinõudest.
- Sümptomitega kaasnev kõrge palavik (üle 39°C).
- Paksu kollase või rohelise ninatalituse eritumine, mis on kaasas tugeva näopiirkonna või peavaluga (võib viidata bakteriaalsele sinusitiidile).
- Nägemishäired või silmaliigutuste valud.
- Pidev halb lõhn ninast või maitse kaotus, mis ei parane.
- Kahtlus ninapolüüpide olemasolus (nähtavad kasvajad ninasõõrmetes).
- Sümptomid, mis segavad igapäevast elu ja und ning ei reageeri ühelegi eneseravile.