Urodünaamiline uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Urodünaamiline uuring on diagnostiline meetod, millega hinnatakse kuse- ja/või uriinieritussüsteemi funktsioone. See aitab tuvastada selliseid häireid nagu uriinieritus, kusepidamatus või urineerimisraskused ning määrata nende põhjuseid. Uuring annab informatsiooni kusepõie, uretrit ja lihaste töö kohta urineerimise ajal.

Mis on urodünaamiline uuring?

Funktsioon

Mõõdab kusepõie funktsiooni, sealhulgas selle mahtu, vastupidavust ja lihaste koordinatsiooni.
Hindab uretrit (kusejuhast) ja seda, kui hästi see urineerimisel avaneb ja sulgub.
Analüüsib urineerimise dünaamikat, sh voolukiirust ja jääkmahusid.

Läbiviimine

Uuringut teevad tavaliselt uroloogid või uro-günekoloogid.
See viiakse läbi spetsiaalses urodünaamika laboris või kliinikus.
Uuring hõlmab mitmeid katseid, nagu voouuring, tsüstomeetria ja voolu ajalõpetus.

Ettevalmistus ja protseduuri käik

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleb tühjendada soovituslikult soolestik.
Patsient peab olema kusejoonel, et saaks täpselt mõõta jääkmahusid.
Arstile tuleb teatada kõikidest võetavatest ravimitest, eriti neist, mis mõjutavad kuseeritust.

Protseduuri käik

Patsienti juhendatakse erilisse tassi urineerima, et mõõta voolukiirust.
Kusepõisse paigaldatakse õhuke kateter, et täita seda steriilse vedelikuga ja mõõta rõhku.
Uuringu ajal tehakse mitmeid katseid, näiteks urineerimine katetri abil või kusepõie täitmine erineva kiirusega.
Kogu protsessi ajal registreeritakse andmeid spetsiaalse seadme abil.

Mida näitavad urodünaamilise uuringu muutused?

Kusepidamatuse tüübid

Surve- või stressikusepidamatus: kusepõie lihase nõrkus või uretri lihaste häired.
Ületäitumiskusepidamatus: kusepõie üleliigne tundlikkus või närvikahjustus.

Uriinierituse takistused

Prostaatihipertroofia või -vähk, mis surub kokku uretrit.
Uretrakitsus või -klapid, mis takistavad uriini voolu.

Neuroloogilised põhjused

Seljaaju või ajukahjustused (nt parkinson, multiple skleroos).
Diabeetiline neuropaatia, mis mõjutab kuseelundite närve.

Muud põhjused

Kusepõie düsfunktsioon, näiteks aeglane tühjenemine või lihasekoordinatsiooni puudumine.
Pärast operatsiooni tekkinud muutused või arstitud kahjustused.

Indikatsioonid: millal tehakse urodünaamilist uuringut?

Kliinilised sümptomid

Sagedane või kiireloomuline urineerimisvajadus.
Kusepidamatuse erinevad vormid (nt stressi- või ületäitumisvorm).
Uriinierituse raskused, nõrk vool või katkendlik urineerimine.
Kusepõie tühjene-mata jätmise tunne või korduvad kuseteede infektsioonid.

Meditsiinilised olukorrad

Pärast neuroloogiliste haiguste diagnoosi (nt seljaaju kahjustus).
Enne ja pärast prostaati või muude kuseelundite operatsioone.
Kui teised uuringud (nt ultraheli) ei andnud piisavalt infot.

Spetsialistid

Uroloog (kuseelundite eriarst) on peamine spetsialist, kes tellib ja tõlgendab uuringut.
Uro-günekoloog või neuroloog võib olla kaasatud naistel või neuroloogiliste põhjuste korral.