Kusepõie vähk
Kirjeldus
Kusepõie vähk on kusepõie seinale tekkinud kasvaja, mille kõige levinum vorm pärineb kusepõie limaskesta katvatest rakkudest. See on üks levinumaid uroloogilisi pahaloomulisi kasvajaid ja selle õigeaegne tuvastamine on väga oluline edukaks ravi tulemuseks. Sümptomid, nagu verine uriin, võivad olla esimesed hoiatusmärgid.
Kusepõie vähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib tavaliselt kusepõie seesmist limaskesta katvast kanderakulises epiteelist (uroteel). Kusepõie peamiseks ülesandeks on koguda ja hoida uriini, kuni see väljutatakse. Kui siin tekivad vähirakud, võivad need kasvada kusepõie seinas, tungida sügavamale lihaskihasse ja lõpuks metastaseeruda (levida) teistesse kehaosadesse, näiteks lümfisõlmedesse, luudesse, kopsudesse või maksa. Kasvajaid liigitatakse sügavuse ja agressiivsuse järgi. Mitteinvasiivsed vähid on piirdunud limaskestaga, samas kui invasiivsed vähid on tunginud lihaskihasse, mis muudab ravi keerukamaks ja prognoosi halvemaks.
- Hematuuria (verine uriin) – see on kõige sagedasem sümptom. Veri võib olla paljas silmaga nähtav (uriin on punakas või roosakas) või mikroskoopiline (tuvastatav ainult uriinianalüüsiga).
- Kuselemise ajal tekkiv valu või kipitamine (düsüuria).
- Sagedamini kuselemise vajadus, eriti öösel (noktüüria).
- Kiireloomuline kuselemisvajadus.
- Valu vaagna piirkonnas või selja alumises osas.
- Püsiv ja tugevnev vaagna- või seljavalu, mis võib viidata kasvaja levikule ümbritsevatesse kudemetesse.
- Jala turse (ödeem), mis võib tekkida suurenenud lümfisõlmede survet tunduvalt.
- Isu kaotus ja kaalulangus.
- Pidev väsimus ja nõrkus (aneemia tõttu kroonilisest verekaotusest).
- Luudelised valud (metastaaside korral).
Kusepõie vähki põhjustab vähirakkude tekke ja kasvu soodustavate tegurite koosmõju. Täpne põhjus ei ole alati teada, kuid on tuvastatud mitu olulist riskitegurit. Suurim riskitegur on tubakatossu suitsetamine, kuna suitsus leiduvad kantserogeensed ained eritutakse uriiniga ja puutuvad pikalt kokku kusepõie limaskestaga. Teine oluline risk on tööstuslik kokkupuude teatud keemiliste ainetega, nagu aromaatsete amiinite ühendid (leidub mõndes värvides, plastides, kummis). Ka kroonilised kusepõie põletikud või infektsioonid (nt päraseenide põhjustatud) võivad suurendada riski. Teisteks teguriteks on meessoost, vanem eas (enamik juhtudest diagnoositakse üle 55-aastastel), valge nahavärvus, isiklik või perekonnaline vähiajalugu ning eelneva kiiritusravi saamine vaagna piirkonnas. Mõnel juhul võib olla ka geneetiline eelsoodumus.
Kusepõie vähka kahtlustatakse sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoosi kinnitamiseks ja täpse leviku hindamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Esmalt tehakse uriinianalüüs, et tuvastada verd või vähirakke (tsütoloogia). Oluline meetod on tsüstoskoopia – protseduur, mille käigus uroloog sisestab kusepõisesse peenikese ja paindva toru (tsüstoskoop), mille otsas on kaamera. See võimaldab otse vaadata kusepõie seina ja võtta kahtlase piirkonna biopsia (kudede proov). Biopsia histoloogiline uurimine annab lõpliku diagnoosi ja näitab kasvaja tüüpi ja sügavust. Vaheldiagnostika ja leviku hindamiseks tehakse pildistust: ultraheli, kompuutertomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT) kõhuõõne piirkonnast. Need aitavad hinnata, kas kasvaja on tunginud kusepõie seinast kaugemale või on tekkimas metastase.
Ravi taktika sõltub täielikult vähki tüübist, sügavusest (stadium), agressiivsusest (aste) ja patsiendi üldisest terviseseisundist. Mitteinvasiivsete (pinnaste) kasvajate puhul on peamine ravi meetod tsüstoskoopiline transuretraalne resectsioon (TURBT), mille käigus kasvaja eemaldatakse kusepõisest spetsiaalse instrumentaadium. Seejärel võidakse teha kusepõie instilleerimisravi, kus kusepõisesse juhitakse ravim (nt BCG-vaktsiin või kemoteerium), et vähendada taasnakkumise riski. Invasiivsete kasvajate puhul, mis on tunginud lihaskihasse, on kuldstandard radikaalne tsüstektomia – operatsioon, mille käigus eemaldatakse terve kusepõis. Meestel eemaldatakse sageli ka eesnääre ja seemnepõied, naistel võib osa munasarju, emakas ja tupe eesmist seina. Pärast kusepõie eemaldamist luuakse uus tee uriini väljutamiseks (nt kott kõhu seinale või uus kusepõis soolest loodud). Enne või pärast operatsiooni võidakse kasutada kemoteraapiat või radioteraapiat, et kahandada kasvajat, hävitada vähirakke või käsitleda metastaase. Uuematest meetoditest on kasutusel sihtravimid ja immuno-onkoloogilised ravimid, mis aitavad immuunsüsteemil vähirakke ära tunda ja hävitada.
On väga oluline võtta tõsiselt kusepõie vähki viitavaid varaseid märke ja konsulteerida kohe arstiga, eriti uroloogiga. Pöörduge arsti poole JUHUL, KUI: märkate uriinis verd – isegi kui see ilmub üks kord ja siis kaob; teil on kestvalt kuselemisvalu, kipitamine või muutused kuselemisharjumustes (sagedasem kuselemine, kiireloomuline vajadus); teil on seletamatu selja- või vaagna valu. Ärge oodake, et sümptomid ise lähevad mööda. Verine uriin EI OLE kunagi normaalne ja vajab põhjalikku selgitamist. Mida varem diagnoos tehakse, seda lihtsam ja tõhusam on ravi ning seda parem on pikemaajaline prognoos. Kui teil on tugevad riskitegurid (nt pikk ajalugu suitsetamist), on soovitatav olla eriti valvas ja regulaarselt kontrollida.