CT uurograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

CT uurograafia on spetsiaalne kontrastainetega tehtav kiirguskujundus uuring, mis võimaldab detailselt hinnata neerude, kusejuhade, põie ja teiste kuseelundite struktuuri ja talitlust. See on kiire ja täpne meetod, mida kasutatakse erinevate kuseelundite haiguste diagnoosimiseks ja jälgimiseks. Uuring annab arstile väärtuslikku teavet, mida ei pruugi teised meetodid näidata.

Mis on CT uurograafia?

Funktsioon

Visualiseerib neerude, kusejuhade, põie ja teiste kuseelundite anatoomiat ja funktsiooni
Võimaldab tuvastada kivisid, kasvajaid, põletikke, verejookse, stenoose ja kaasasündinud väärarenguid
Hinnab neerude verevarustust ja filtreerimisfunktsiooni (eriti kontrastaine abil)

Meetod

Põhineb röntgenkiirguse ja arvutitehnoloogia kombinatsioonil (kompuutertomograafia)
Kasutab tavaliselt ioomset kontrastainet, mida süstitakse veeni, et paremini eristada kuseelundeid
Annab mitmetasandilisi kõrglahutusega pilte, mida saab 3D-mudeliteks töödelda

Ettevalmistus ja uuringu käik

Ettevalmistus

Enne uuringut võib olla vaja 4-6 tundi mitte süüa ega juua (tühi kõht)
Kontrastaine kasutamise korral tuleb teavitada arsti kõikidest allergiatest, eriti joodiallergiast
Tuleb teavitada raseduse või rinnaga toitmise võimalikkusest
Mõnikord soovitatakse enne uuringut joonda 1-2 liitrit vett, et kuseelundid oleksid paremini nähtavad

Protseduur

Patsient asetatakse liuglaua selili asendisse ja liugub skannerisse
Enne põhipiltide tegemist tehakse tavaliselt ilma kontrastaineta skaneerimine (natiivfaas)
Seejärel süstitakse veeni kontrastaine ja tehakse pildistamine erinevatel aegadel (nt 30 sekundit, 2 minutit, 5-10 minutit ja hiljem), et jälgida kontrastaine liikumist kuseelundite kaudu
Kogu protseduur kestab tavaliselt 20-45 minutit
Patsient peab protseduuri ajal liikumatult lamama, et pildid oleksid selged

Mida näitavad CT uurograafia muutused?

Neerude ja kusejuhade probleemid

Neerukivid või kusejuhakivid (urolitiaas) – nähtavad kui tihedad moodustised
Kusejuhade obstruktsioon (ummistus) põhjustel nagu kivid, kasvajad või ahenemised
Neerukasvajad (nt neerukartsinoom, tsüstid) – võivad olla hea- või pahaloomulised
Püelonefriit (neerupõletik) – neeru suurenenud, kontrastaine ebahomogeenne jaotumine

Kuseelundite struktuuripuuded

Kusejuhade stenoos (ahenemine) – võib olla kaasasündinud või omandatud
Vesikelluline refluks (kuse tagasivool kusejuhast neerutasse)
Neerude polütsüstiline haigus – mitu tsüsti mõlemas neerus
Trauma tagajärjed (nt neeru rebend, verejooks)

Põie ja teiste elundite muutused

Põiekasvajad või polüübid
Põie kivid või divertikulid
Prostaatihaigused, mis põhjustavad kusejuhade kokkusurumist
Retroperitoneaalsed protsessid (nt lümfisõlmed, fibroos), mis võivad kusejuhasid suruda

Indikatsioonid: millal tehakse CT uurograafiat?

Peamised sümptomid ja seisundid

Seljapiirkonna või küljevalu, eriti kui see on seotud kuseeritustega
Verine kusemine (hematuuria) teadmata põhjusega
Korduvad kuseteede infektsioonid, mis ei reageeri ravile
Kahtlus neerukivide või kusejuhakivide olemasolus
Trauma (näiteks autoõnnetus, kukkumine) kuseelundite kahjustuse kahtlusel
Kahtlus kuseelundite kasvaja (nt neeru-, põie- või kusejuhakasvaja) järele
Kaasasündinud anomaaliate (nt kusejuhade ahenemine, duplikatsioon) hindamine
Kirurgilise ravi (nt kivieemalduse, transplantatsiooni) planeerimine ja jälgimine

Spetsialistid, kes võivad uuringu tellida