Cxbladder uriinitest

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Cxbladder on molekulaarne diagnostiline test, mis analüüsib uriinis leiduvaid geneetilisi biomarkereid, et hinnata kusepõievähi riski. See mitteinvasiivne test võib olla abiks kusepõievähi varajaseks tuvastamiseks ja vältida tarbetuid invasivseid protseduure.

Funktsioon
  • Tuvastab ja mõõdab viit spetsiifilist mRNA biomarkeri, mis on seotud kusepõievähiga.
  • Annab kvantitatiivse riskihinnangu (nt Detect, Triage, Monitor), mis aitab arstil teha otsuseid edasise diagnostika kohta.
  • On alternatiiv või täiendus traditsioonilistele meetoditele nagu tsüstoskoopia.
Päritolu ja tehnoloogia
  • Testi on välja töötanud ettevõte Pacific Edge Diagnostics.
  • See põhineb geneetilise ekspressiooni analüüsil (mRNA) uriini rakudest.
  • Valideeritud suurtes kliinilistes uuringutes.
Protseduur
  • Patsient kogub spetsiaalsesse anumasse uriiniprovii (tavaliselt esimese homikuse uriini keskmist voogu).
  • Proov saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus see stabiliseeritakse ja säilitatakse analüüsi jaoks.
  • Laboris ekstraheeritakse mRNA ja tehakse kvantitatiivne PCR-analüüs (qPCR) biomarkerite tuvastamiseks.
  • Tulemused koos riskihinnanguga saadetakse ravile arstile.
Ettevalmistus
  • Spetsiifilist ettevalmistust tavaliselt ei vaja.
  • Oluline on järgida labori antud juhiseid proovi kogumise ja transportimise kohta, et vältida degradatsiooni.
Peamised tähendused
  • Tõenäosus kusepõievähile on suurenenud. Positiivne tulemus ei tõesta vähki, kuid näitab vajadust edasiseks uurimiseks.
  • Võib viidata tegelikule kusepõievähile, kas uuele või korduvale (retsidiiv).
  • Võib näidata teisi kusepõie- või kuseleekonna patoloogilisi seisundeid (nt põletik, ebastabiilsed kuded), mis mõjutavad biomarkerite taset.
Järgmised sammud
  • Positiivse tulemuse korral on kuldstandardiks tsüstoskoopia koos vajadusel biopsiaga.
  • Arst võib ka soovitada täiendavaid kuvamis- või laboriuuringuid.
Peamised põhjused testi tegemiseks
  • Hematuria (verekuse) olemasolul, eriti mikroskoopilisel hematurial, et hinnata võimalikku vähiriski.
  • Patsientidel, kellel on kusepõievähi sümptomeid (nt sagedane kusemine, valu), kuid kelle tsüstoskoopia tulemus on ebaselge või negatiivne.
  • Kusepõievähiga patsientide järelvalvel, et monitorida retsidiivi riski ja võimalikult vähendada korduvaid tsüstoskoopiaid.
  • Juhtudel, kus invasivsed protseduurid on riskantsed või patsient keeldub tsüstoskoopiast.
Soovitavad spetsialistid
  • Uroloog – peamine spetsialist, kes hindab kuseleekonna sümptomeid ja tellib testi.
  • Onkoloog – võib kasutada testi vähiravi järelvalves või retsidiivide jälgimiseks.