Punane uriin
Kirjeldus
Punane uriin on olukord, kus uriini värvus on muutunud punakaks, roosaks või pruuniks, mis võib viidata vere või muude ainete olemasolule uriinis.
Punane uriin ehk hematuria on sümptom, mis näitab, et uriinis on vere rakke (erütrotsüüte). See võib olla nähtav silmaga (großne hematuria) või avastatav ainult laboratoorsetel analüüside abil (mikroskoopiline hematuria). Värvuse muutus tuleneb hemoglobiinist – vere punasest pigmentist. Mõnel juhul võib punase värvi põhjustada ka söömine (nt peet, pohl), mõned ravimid või muud ained. Kuid vere olemasolu uriinis on alati põhjust kontrollida arsti juures, sest see võib olla märk erinevatest tervisehäiretest, alates lihtsast põiekapõletikust kuni neeru- või kusepõiekasvajateni.
- Intensiivne füüsiline koormus (nt jooks, tõstmine)
- Kerge kuse- või neeruteede infektsioon
- Mõned toidud (peet, pohl, mustikad) või toiduvärvid
- Mõned ravimid (nt mõned antibiootikumid, verd vedeldavad ravimid nü warfariin)
- Dehidratatsioon (vedelikupuudus)
- Kuse- või neeruteede infektsioonid (tsüstiit, püelonefriit)
- Neerukivid või kusepõiekivid
- Neerude või kusepõie kasvajad
- Neerude haigused (nt glomerulonefriit)
- Prostaatipõletik või hüperplasia (meestel)
- Vigastused neerudele või kusejuhadele
- Pärilikud haigused (nt sickle cell anemia)
Kui uriin on muutunud punaseks ilma valuta või muude tõsiste sümptomiteta, võib esmalt proovida järgmist:
1. Puhka: Vähenda füüsilist koormust.
2. Joo piisavalt vedelikku: Veekogus aitab lahjendada uriini ja puhastada kusejuhasid. Eelista puhast vett.
3. Välti punasevärvilisi toite ja ravimeid: Jälgi, kas värvus kaob pärast nende toitude/ravimite kasutamise lõpetamist.
4. Ära võta ise valuvaigisteid põhjuseta: Eriti ära võta aspiriini või teisi ravimeid, mis võivad verd vedeldada, kui pole arsti soovitusi.
5. Jälgi oma seisundit: Kui sümptom kordub või kaasneb valu, palavik või muu häire, pöördu kohe arsti poole.
Need meetodid ei asenda arsti konsultatsiooni, eriti kui punane uriin kestab või on kaasnenud teiste hoiatusmärkidega.
- Tugevad või äkilised valud kõhu, selja või külje piirkonnas
- Uriinierituse täielik võimatus (ei saa urineerida), kuigi on tungiv vajadus
- Kõrge palavik (üle 38,5°C), külmavärinad või oksendamine
- Sagedane unisus, segasus või teadvuse muutused
- Verehüppeliste või suurte vereklompide ilmumine uriinis
- Punane uriin, mis kestab kauem kui 24-48 tundi
- Korduv punane uriin, isegi kui see on valuta
- Valu urineerimisel, sagedane urineerimise vajadus
- Tursunud nägu, käte või jalgade turse (võib viidata neeruprobleemidele)
- Kaasnev väsimus, näohallitus või kaalutõus