Kusepõie kasvaja antigeeni test (BTA test)

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Kusepõie kasvaja antigeeni (BTA) test on kiire laboratoorsetest, mis tuvastab kusepõievähkiga seotud valkeid kuses. See võib olla abiks vähieeliste muutuste või kusepõievähi kahtlusega patsientide algses hindamisel, kuigi see ei asenda tsütoloogilist uuringut ega tsüstoskoopiat.

Mis on kusepõie kasvaja antigeeni test (BTA test)?

Funktsioon

Tuvastab kusepõievähki iseloomulikke antigeene (valke) kuses.
Kasutatakse abivahendina kusepõievähi kahtluse korral või haiguse järelvalveks.

Meetod

Kvalitatiivne test, mis annab tulemuseks 'positiivne' või 'negatiivne'.
Põhineb immunokeemilisele reaktsioonile spetsiifiliste antikehadega.

Protseduur ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient kogub kuse vastuvõtuanumasse, eelistatavalt hommikuse keskmise kuse voogu.
Proov saadetakse laborisse, kus seda analüüsitakse test-komplektiga, mis reageerib BTA-ga.
Tulemus saadakse tavaliselt mõne tunni jooksul.

Ettevalmistus

Eriti suurt ettevalmistust pole vaja.
Soovitatav on vältida suurt vedeliku tarbimist vahetult enne proovi andmist.
Naistel tasub vältida testi tegemist menstruatsiooni ajal.

Positiivne BTA testi tulemus

Võimalikud põhjused

Kusepõievähk (uroteliaalkartsinoom).
Kusepõie pahaloomulised muutused või mõned eelkahjustused.
Kusepõie põletik või infektsioon (nt tsüstiit).
Hiljuti tehtud kusepõie protseduurid, trauma või kusepõie seestpoolne ravi (BCG).
Mõned teised kasvajad kuseteedest (harvem).

Tähtis teada

Positiivne tulemus ei tõesta automaatselt vähki – see nõuab edasist kontrolli (nt tsüstoskoopiat).
Test võib anda valepositiivseid tulemusi mittevähkkasvajaliste seisundite korral.
Negatiivne tulemus ei välista täielikult vähki, eriti madala klassi või väikeste kasvajate puhul.

Indikatsioonid: millal tehakse BTA testi?

Peamised põhjused

Vere (hematuuria) leidmine kuses ilma ilmse põhjuseta.
Kahtlus kusepõievähi korral sümptomite (nt sagedane kusetung, valu) põhjal.
Kusepõievähi läbiravi järelvalveks, et tuvastada võimalikku retsidivi.
Rohkem riskis olevate patsientide (nt suitsetajad, tööstuslikke kemikaalidega kokkupuute ajalugu) varauuringuna.

Spetsialistid