Hüpertriglütserideemia

Kirjeldus

Hüpertriglütserideemia on seisund, mille puhul veres on liigselt triglütseriide – peamist tüüpi rasvu. See on levinud lipiidide ainevahetushäire, mis oluliselt suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste ning ägeda pankreatiidi riski. Õigeaegne tuvastamine ja juhtimine on võtmetähtsusega tervise säilitamisel.

Hüpertriglütserideemia on ainevahetushaigus, mida iseloomustab kestvalt kõrgenenud triglütseriidide tase veres. Triglütseriidid on rasvad, mis toimivad organismi energiaallikana ja salvestatakse rasvkoesse. Normaalsetes kogustes on need elutähtsad, kuid liigselt vereringes hakkavad need ladestuma veresoontesse, põhjustades nende seinte paksenemist ja jäigastumist (ateroskleroos). See protsess põhjustab veresoonte ahenemist, mis võib viia südameinfarkti, insuldi või perifeerse arteriaalse haiguse arenemiseni. Eriti kõrged triglütseriidide tasemed võivad ägestada kõhunäärme põletikku (pankreatiiti), mis on eluohtlik seisund.

Varased või harvemini esinevad märgid
  • Sageli puuduvad ilmneda sümptomid täielikult (asümptomaatiline).
  • Kollakad nahasälgud (eruptiivsed ksantoomid) – väikesed rasvakogumid nahal, eriti küünarnukkil, püksil ja tuharal.
  • Silmataustale ilmuvad heledad, piirilised rõngad (lipemia retinalis).
Märgid väga kõrge taseme korral (hädaolukord)
  • Äge, tugev kõhuvalu, mis võib kiirustada (pankreatiidi märk).
  • Iiveldus ja oksendamine.
  • Vaimne udusus või peapööritus.
  • Lühiajaline hingamisraskus.

Hüpertriglütserideemia areneb tavaliselt mitme teguri koosmõjul. Peamised põhjused ja riskitegurid on:

  • Pärilik kalduvus: Peres esinevad kõrged triglütseriidide tasemed või varajased südamehaigused.
  • Toitumisharjumused: Liigne kalorite, eriti rafineeritud suhkrute (nt magusatest jookidest, kondiitritoodetest) ja kiirete süsivesikute tarbimine.
  • Teised tervisehäired: 2. tüüpi diabeet, insuliinresistentsus, rasvumine, madal HDL-kolesterooli tase, kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos), neeruhaigused.
  • Eluviis: Liikumisvaegus, liigne alkoholi tarbimine.
  • Ravimid: Mõned beetablokaatorid, diureetikumid, kortikosteroidid, östrogeenid.

Hüpertriglütserideemia diagnoositakse vereanalüüsi abil, mida nimetatakse lipiidiprofiiliks. Analüüs tehakse tavaliselt 9–12 tunni pikkuse öise paastumise järel, et tulemused oleksid täpsed.

  • Peamiseks meetodiks on vereseerumi triglütseriidide taseme määramine.
  • Samas proovis hinnatakse ka kogu kolesterooli, LDL ('halva') kolesterooli ja HDL ('hea') kolesterooli taset.
  • Arst hindab ka muid riske, nagu vererõhk ja suhkur tühjas magus, ning küsib üksikasjalikku pere- ja haigusajalugu.
  • Väga harvadel juhtudel võidakse teha geneetilisi teste, kui kahtlustatakse pärilikku vormi.

Ravi eesmärk on alandada triglütseriidide taset ja vähendada südame- ja veresoonkonna haiguste riski. Lähenemine on astmeline:

1. Elustiili muutused on ravi alus:

  • Toitumine: Vähendada lihtsate süsivesikute ja lisatud suhkrute tarbimist, suurendada kiudainete (teraviljad, köögiviljad) ja tervete rasvade (kalad, pähklid, oliiviõli) osakaalu.
  • Regulaarne füüsiline aktiivsus: Vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega treeningut nädalas.
  • Kaalulangus: Isegi 5–10% kehakaalust võib oluliselt parandada lipiidide profiili.
  • Alkoholi piirang või vältimine.

2. Ravimid: Kui elustiili muutused ei piisa, võib arst määrata:

  • Fibraadid (nt fenofribaat) – need on esmavalik kõrgete triglütseriidide alandamiseks.
  • Statiinid – kui on ka kõrge LDL-kolesterool.
  • Omega-3-rasvhapete kontsentreeritud preparaadid (retseptiravim).

3. Põhihaiguse ravi: Näiteks diabeedi või hüpotüreoosi korral on oluline põhihaiguse optimaalne ravimine.

Plaanipärane konsultatsioon on vajalik, kui:

  • Teil on perekonnas südamehaiguste või kõrge kolesterooli ajalugu.
  • Teil on diagnoositud diabeet, rasvumine või vererõhktõbi.
  • Teie tavaline lipiidiprofiili kontroll näitab kõrgenenud triglütseriide.

Võtke KOHE ühendust arstiga või kutsuge kiirabi (112), kui teil tekivad järgmised sümptomid, mis võivad viidata ägedale pankreatiidile:

  • Äge, sööstev ja piinav kõhuvalu, mis võib kiirustada selja poole.
  • Pidev iiveldus ja oksendamine.
  • Kõrge palavik.
  • Kiire südame löögisagedus.