Kaalutõus
Kaalutõus on püsiv kaalu juurdekasv, mis toimub märgatava aja jooksul ja ei ole seotud lühiajaliste kõikumistega nagu vedelikupeetus.
Kelle poole pöörduda?
Kaalutõus on olukord, kui kehakaal suureneb tavapärasest tasemest. See võib toimuda järk-järgult või kiiresti ning on tihti märk tasakaalust väljas olevast energiavahetusest – kui sisse tulevast energiat (kaloreid) on rohkem kui kulutatakse. Organism salvestab ülejäägi rasvavarudena. Kuigi aeg-ajaline väike kõikumine on normaalne, püsiv ja selgelt märgatav kaalutõus võib olla signaal põhjalikuma terviseprobleemi kohta.
- Elustiil: Liigne kalorite tarbimine, vähene füüsiline aktiivsus, regulaarne kiirtoidu söömine.
- Stress ja emotsionaalsed tegurid: Stress toodab kortisooli hormooni, mis võib soodustada rasva kogunemist, eriti kõhu piirkonnas. Söömine meeleolust tulenevalt.
- Unehäired: Ebapiisav või madala kvaliteediga uni võib häirida nälja- ja küllastustunnet reguleerivaid hormoone.
- Lääne- ja ravimite kõrvaltoimed: Mõned antidepressandid, kortikosteroidid, beetablokaatorid võivad kaalu suurendada.
- Vanus: Aastatega aeglustub ainevahetus ja väheneb lihasmass.
- Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos): Aeglane ainevahetus põhjustab kaalu tõusu isegi väikese söögikoguse korral.
- Cushingi sündroom: Organismi liigse kortisooli tootmine.
- Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS): Hormonaalne tasakaalutus, mis põhjustab rasva kogunemist ja insuliiniresistentsust.
- Südame-, maksa- või neerupuudulikkus: Põhjustab vedelikupeetust (ödeemi), mis suurendab kaalu.
- Insuliiniresistentsus ja tüüp 2 diabeet.
Enne arsti juurde minekut võid proovida järgmist:
1. Toitumise jälgimine: Alusta toidupäeviku pidamisest, et mõista söömisharjumusi. Püüa säilitada tasakaalustatud toitumine, rikastes kiudainetes, valkudes ja tervest rasvast.
2. Liikumine: Suurenda füüsilist aktiivsust järk-järgult. Päevane kiire kõndimine 30 minutit on hea algus.
3. Une režiim: Püüa säilitada regulaarne 7-9 tunni une rütm.
4. Stressi vähendamine: Proovi lõõgastustehnikaid nagu hingamisharjutused, meditatsioon või jalutuskäigud looduses.
5. Vedeliku tarbimine: Joo piisavalt vett, et välistada vedelikupuuduse segav mõju kaalule. Vält magusat joogit.
Oluline: Ära alusta ranget dieeti või raskeid treeningprogramme ilma arsti nõuandeta, eriti kui kaalutõus on järsk ja seletamatu.
- Rohkem kui 2-3 kg kaalutõus 24-48 tunni jooksul (võib olla märk tõsisest vedelikupeetusest).
- Järsk ja pidev kaalutõus ilma selge toitumise või elustiili muutuseta.
- Tugev hingeldus, rinnusvalu või rõhutunne (võivad osutada südameprobleemidele).
- Äkiline nägemishäire, peapööritus või pea valutama.
- Kõhupiirkonna tugev valu, iiveldus või oksendamine.
- Jäsemete tundlik, painduv ja sügavate jälgedega turse (ödeem).
- Pidev äärmuslik väsimus, külmatunne, kuiv nahk ja juuste väljalangemine (võivad osutada kilpnäärme talitlushäiretele).
Seotud uuringud: Kaalutõus
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Kuvatakse 12 tähtsaimat 160 seotud uuringust.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!