Ninakuivus
Kirjeldus
Ninakuivus on ebamugav tunne, kus nina limaskestad tunduvad kuivad, krõbedad, kipitavad või ärritunud. See võib põhjustada sagedast nuuskamist, kipitust või isegi kerget valu.
Ninakuivus on seisund, kus nina sisekesta (limaskesta) loomulik niiskustase on häiritud. Nina limaskestad toodavad pidevalt limaseeretit (tina), mis niisutab sissehingatavat õhku, püüab kinni tolmu, allergiaaineid ja mikrobe ning kaitsb õrna koe. Kui tootmine väheneb või aurumine suureneb, muutub limaskest kuiv, õrn ja haavatav. See võib põhjustada pragunemist, krõbedust, kipitust ja tekitada sageli soovi nuuskata või hõõruda nina.
- Keskkonnategurid: Väga kuiv õhk (nt keskkütte, konditsioneeri või radiaatorite tõttu talvel), tolmune keskkond.
- Eluviis: Ebapiisav vedeliku tarbimine (veevaegus), liigne alkoholi või kofeiini tarbimine (kuivatavad keha).
- Ravimid: Paljud retseptivabad ja retseptiga ravimid kuivavad nina, näiteks allergiaravimid (antihistamiinid), nohu vastased vahendid (dekongestandid), mõned valuvaigistid, depressioonivastased ravimid ja vererõhu alandajad.
- Vanus: Vananedes limaskestad loomupäraselt õhenevad ja toodavad vähem niiskust.
- Hormonaalsed muutused: Rasedus või menopaus võivad muuta keha niiskustaset.
- Tobakasuits: Nii aktiivne kui ka passiivne suits ärritab ja kuivatab limaskesti.
- Atroofiline riniit: Krooniline seisund, kus limaskesta õheneb, kuivab ja kaotab oma funktsiooni.
- Sjögreni sündroom: Autoimmuunhaigus, mis kahjustab keha niisutusnäärmete (sh silmade ja nina) tööd.
- Muud autoimmuunhaigused: Nagu luusõrestiku- või reumapõletik.
- Krooniline sinusoid või riniit: Pikaajaline põletik võib kahjustada limaskesta.
- Allergiad: Pikaajaline allergiline põletik võib muuta limaskesta seisundit.
- Struktuuriprobleemid: Nagu kõvera nina vahesein, mis võib segada õhuvoolu ja kuivatada teatud alasid.
- Mõned nahahaigused: Nagu psoriaas või ekseem, mis võivad avalduda ka nina sees.
Kui ninakuivus on kerge ja ilma hädaoluliste sümptomiteta, võid proovida järgmist:
1. Suurenda õhuniiskust: Kasutaja õhuniisutajat (eriti magamistoas) või aseta radiaatorile veega anum. Tavaline soovitus on hoida niiskust 40-60% vahel.
2. Piira kuivatavaid tegureid: Vältida pikalt konditsioneeritud või väga kuuma õhuga ruumides viibimist. Anna tolmule, suitsule ja tugevatele kemikaalilõhnadele.
3. Niisuta nina otse:
- Mereveesoolalahused: Kasuta nosepihustit või tilguta päevas mitu korda (nt Sterimar, Aqualor). See on ohutu ja taastab loomulikku niiskustaset.
- Ninageelid või -vaigid: Vali tooteid hüaluroonhappe, pantenooli või seermiga (nt Bepanthen ninavaik, Nazolan geel). Kanna õrnalt kuivadele piirkondadele, tavaliselt öösel enne magamaminekut.
4. Joo piisavalt vedelikku: Päevas vähemalt 1,5-2 liitrit vett, et hoida keha ja limaskestad hüdreeritud.
5. Õrna nina eest hoolitsemine: Ära tungi nina sisse või kriimi kõvasti. Puhasta nina õrnalt niiske lapiga. Võid duši ajal lasta auru niisutada limaskesti.
6. Ravimi ülevaatus: Kui kahtlustad, et põhjuseks on mõni ravim, arutage võimalust oma perearstiga või apteekriga. Ära lõpeta retseptiravimite kasutamist iseendal.
- Ninast pidev või korduv veritsus, mida on raske peatada.
- Tugev valu nina või näo piirkonnas, mis halveneb.
- Läbipaistva, kollase või rohelise eritise kogunemine koos palavikuga ja halva üldise enesetundega.
- Hingamisraskused või täielik õhupuudus.
- Äkiline näonahk või silmade ümbruse turse.
- Silmänägemise järsk halvenemine või kahekordne nägemine.
- Ninakuivus, mis kestab üle 10-14 päeva, hoolimata koduse ravi kasutamisest.
- Kuivusega kaasnevad tugevad peavalud või lõua piirkonna valulikkus.
- Pidevad koorikud, haavandid või haisev eritis ninas.
- Kuivus, mis levib suule või silmadele (kuiv suu, põletavad silmad).
- Kahtlus, et kuivust põhjustab ravim või krooniline haigus.
- Kui kuivus segab normaalset und või päevast tegevust.