Kaalutõusu
Kirjeldus
Kaalutõusu on keha massi märgatav suurenemine lühikese või pikas ajas, mis võib olla planeerimata ja tekitada muret.
Kaalutõusu viitab keha massi suurenemisele, mis on tavaliselt seotud rasva kogunemisega, lihasmassi suurenemisega või vedeliku kogunemisega (edeeem). See on keha energia tasakaalu tagajärg: kui tarbitakse rohkem kaloreid, kui kulutatakse, salvestab keha ülejäägi rasvana. Kaalutõusu võib olla järkjärguline (näiteks aastate jooksul) või kiire (näiteks nädalate või kuude jooksul). Füüsioloogiliselt võib see olla seotud hormonaalsete muutustega, ainevahetuse aeglustumisega, ravimite kõrvalmõjude või erinevate haigustega.
- Liigne kalorite tarbimine ja tasakaalustamata toitumine
- Füüsilise aktiivsuse puudumine või vähenemine
- Stress, mis võib põhjustada söögisuurenemist või hormonaalseid muutusi (kortisool)
- Piisamatu uni, mis häirab nälja- ja küllastustunde reguleerivaid hormoone
- Vanusega seotud ainevahetuse aeglustumine
- Rasedus – normaalne ja vajalik kaalutõus
- Ravimite kõrvaltoimed (nt mõned antidepressandid, kortikosteroidid, beetablokaatorid)
- Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos), mis aeglustab ainevahetust
- Cushingi sündroom (liigne kortisooli tase kehas)
- Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)
- Südamepuudulikkus või neerupuudulikkus, mis põhjustab vedeliku kogunemist (edeeem)
- Maksahaigused
- Mõned hormonaalsed kasvajad
- Insuliiniresistentsus või 2. tüüpi diabeet
Kui kaalutõus on seotud elustiiliga ja puuduvad hädaohumärgid, võid proovida järgmist:
1. Toitumise jälgimine: Püüa teada saada oma päevast kalorivajadust ja jälgi portsjonisuurust. Suurenda köögiviljade, valkude ja teraviljade osakaalu dieedis.
2. Regulaarne liikumine: Püüdle vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega füüsilist tegevust nädalas (nt kiirkõnd, jalgrattasõit, ujumine). Lihasjõutreening aitab suurendada ainevahetust.
3. Vedeliku tasakaal: Joo piisavalt vett, et vältida vedeliku kogunemist ja toetada ainevahetust.
4. Unerežiim: Püüa magada 7-9 tundi öösel, et normaliseerida hormoonid (greliin ja leptiin), mis reguleerivad nälga.
5. Stressi vähendamine: Proovi lõõgastustehnikaid nagu meditatsioon, sügav hingamine või jalutuskäigud looduses.
6. Kaalu jälgimine: Hoia kaalu ja toitumise päevikku, et märgata mustreid. Ära kaalu iga päev, vaid näiteks korra nädalas samadel tingimustel.
Tähtis: Enne drastiliste dieetide või treeningprogrammide alustamist konsulteeri arstiga, eriti kui kaalutõus on järsk või kaasneb muid sümptomeid.
- Rohkem kui 2-3 kg kaalutõus 24-48 tunni jooksul (võib näidata tõsist vedeliku kogunemist)
- Järsk kaalutõus, mis ei ole seotud toitumise või elustiili muutusega
- Tugev hingeldus, raskused hingata või lamamise ajal (võib viidata südamepuudulikkusele)
- Rindkere valu või survetunne
- Jäsemete või kõhu tursed, nahale vajutades jääb sälk (edeeem)
- Pidev äärmuslik väsimus, külmatunne, kuiv nahk või kõhukinnisus (võib näidata kilpnäärme probleeme)
- Jälgedeta kaalutõus koos sagedase kusemise ja janu suurenemisega (võib olla diabeedi märk)
- Lihasnõrkus, seljatugi või näo ümaramine (võivad viidata Cushingi sündroomile)
- Pidevad kõhuvalud, iiveldus või kollakas nahavärvus
- Kaalutõus pärast uue ravimi alustamist
- Naistel: kaalutõus koos ebakorrapäraste menstruatsioonide, akne või liigse karvkattega (võib olla PCOS märk)
- Kaalutõus koos muutustega nägemises või peavaluga