Bruksism (hammaste kiristamine)

Bruksism on liigse hammaste kokkusurumise või lükitamise (kiristamise) liikumishäire, mis hõlmab näolihaseid, eriti lõualihaseid. See on klassifitseeritud kui unetuses ja ärkvelolekus esinev liikumishäire. Protsess on enamasti teadvustamatu ja sageli toimub just sügava une faasis. Pikaajaline bruksism võib viia hammaste kulumiseni, emaili pragunemiseni, parodontiidi süvenemiseni, lõualiigeste (temporomandibulaarse liigese) häireteni ning põhjustada kroonilisi lihaspingevalu ja peavalusid. See on mitmeteguriline seisund, mis seotud nii psühholoogiliste, geneetiliste kui ka füsioloogiliste põhjustega.

Bruksismi täpne põhjus ei ole alati selge, kuid seda seostatakse mitme teguri kombinatsiooniga.

Peamised riskitegurid ja põhjused:

• Stress ja ärevus: Psühhoemotsionaalne pinge on üks peamisi ärkvel oleva bruksismi käivitajaid.
• Unehäired: Unepneuumia, kärestikuline jalgade liigutamine (restless legs syndrome) ja muud unekvaliteedi häired suurendavad riski.
• Hambaarstlikud tegurid: Vale hammaste kokkupuude (okklusioon), puuduvad hambad või valed hambaprotesiisid võivad põhjustada lõuatasakaalu häiret.
• Eluviis: Alkoholi, tubaka, kofeiini (kohv, energiajook) liigtarbimine või teatud psühhotroopsed ained.
• Geneetika: Bruksismi esinemist peres võib olla suurenenud.
• Mõned ravimid: Mõned antidepressantid ja psühhiaatrilised ravimid võivad kõrvaltoimena bruksismi esile kutsuda.
• Neuroloogilised seisundid: Nagu Parkinsoni tõbi või Huntingtoni tõbi.

Diagnoos põhineb peamiselt anamneesil (haigusloo kogumisel) ja klinistisel läbivaatusel.

1. Põhjalik anamnees: Arst küsib sümptomite kohta, stressitaseme, une kvaliteedi ja võimalike kaaslaste tähelepanekute kohta öise kiristamise kohta.

2. Kliiniline hambaarstlik uuring: Hambaarst kontrollib hammaste kulumist, emaili pragusid, lõualihaste valulikkust ja lõualiigeste funktsiooni. Kontrollitakse hammaste kokkupuude õigsust.

3. Bruksismi kapside (öökappide) testimine: Eriline plastist kaitsekate (öökapp) antakse patsiendile kasutada öösiti. Mõne nädala pärast hinnatakse kapi kulumismustreid, mis annab objektiivset tõendeid kiristamisest.

4. Polüsomnograafia: Raskematel juhtudel võidakse soovitada laboratoorse uneuuringut, et täpselt registreerida lihaste aktiivsus unes ja välistada teisi unehäireid (nt unepneuumia).

Ravi eesmärk on vähendada valu, ennetada hammaste kahjustusi, vähendada kiristamise sagedust ja tugevust ning käsitleda aluspõhjust.

Konservatiivsed meetodid (esmavalik):

• Öökapp (okklusaalkate): See on kõige levinum ja tõhusam meetod hammaste kaitseks. Kohandatud plastkate jaotab survet ja hoiab ära hammaste otsekontakti, kaitstes emaili ja vähendades lihaspinget.
• Stressihaldus: Peamise põhjuse kõrvaldamiseks soovitatakse nõustamist, meditatsiooni, jõuharjutusi või hingamisharjutusi.
• Füsioteraapia: Lõua- ja kaelalihaste venitusharjutused, massaaž või muu manipuleerimisravi pinget leevendavad.
• Eluviisi muutused: Piirata kofeiini ja alkoholi tarbimist, loobuda närimiskummist, parandada unehügieeni.
• Ravimid: Lühiajaliselt võidakse määrata lihaseid lõdvendavaid ravimeid või väikeseid stressi leevendavaid ravimeid. Mõnel juhul võib hambaarst soovitada lihaseid lõdvendavaid süste.

Hambaarstlik korrigeerimine: Kui põhjuseks on vale hammaste kokkupuude, võidakse soovitada hammaste tasandamist, hambaproteesi korrigeerimist või ortodontilist ravi.

Soovitatav on konsulteerida hambaarsti või perearstiga, kui märkate järgmisi hoiatussigne:

• Rutinäärne hommikune peavalu või lõuavalud.
• Kaaslane märkab öist hammaste kiristamist.
• Hammastel on nähtav kulumine, pragunemine, lõhenemine või nad on muutunud tundlikumaks.
• Lõualiiges teeb heli (klõps, krigin) või on valulik liigutamisel (suu avamisel/sulgemisel).
• Suu või näo lihased on alati pinges või väsinud.
• Hambad muutuvad liikuvaks või tundub, et hamba asend on muutunud.

Ära looda, et probleem laheneb iseenesest. Ýigeaegne sekkumine võib säästa su hambaid tõsisematest kahjustustest ja hoida ära kroonilist valu.