Uneapnoe
Kirjeldus
Uneapnoe on hingamise korduv ja lühiajaline peatumine une ajal, mis võib põhjustada hapnikuvaegust ja unekvaliteedi halvenemist.
Uneapnoe ehk hingamise peatumine unes on füsioloogiline seisund, kus hingamisteed aeg-ajalt sulguvad või muutuvad liiga kitsaks, et õhk läbi pääseks. See põhjustab hingamise katkemise 10 sekundit või kauem, millele järgneb tihti ärkamisega kaasnev hingamise taastumine (mida ise tavaliselt ei märkata). Keha reageerib hapnikuvaegusele ajutise ärkamisega, et hingamisteid avada, mis aga segab sügavat und ja võib viia väsimuseni päeval.
- Liigne kaal: rasvkude kurgus võib suruda hingamisteid kokku.
- Alkoholi või rahusteite tarvitamine enne magamaminekut: need lõdvendavad kurgu lihaseid.
- Suurenenud kurgumandlid või adenoidid (eriti lastel).
- Krooniline ninakinnisus (näiteks allergia või sinusitiidi tõttu).
- Obstruktiivne unneapnoe (OSA): kõige tavalisem vorm, kus hingamisteed blokeeruvad.
- Keskne unneapnoe (CSA): aju ei saada õiget signaali hingamise lihastele, sageli seotud südamehaiguste või ajukahjustusega.
- Kroonilised kopsuhaigused (näiteks kopsuvähk, kopsufibroos).
- Neuroloogilised häired (näiteks insult, Parkinsoni tõbi).
- Endokriinsed probleemid (näitega kilpnäärme alatalitlus).
Kui unneapnoe on kerge, võivad aidata järgmised meetodid:
1. Kaalu langetamine: isegi mõõdukas kaalulangus võib vähendada hingamisteede survet.
2. Alkoholi ja rahusteite vältimine enne magamajäämist.
3. Magamine külili: selili magamine soodustab keele langemist kurgu. Proovi kasutada tagatoetust või spetsiaalseid padju.
4. Nina hingamise parandamine: kasuta nina spray-d või ninaplaatreid, kui nina on kinni.
5. Regulaarne füüsiline tegevus: tugevdab hingamise lihaseid ja aitab kaalulangusega.
6. Tõsta peaotsa: magades põõna all olevat patja kõrgemale, võib aidata hingamisteed avatud hoida.
Oluline on jälgida sümptomeid ja konsulteerida arstiga, isegi kui rakendad isehoidmeetmeid.
- Pikaajalised hingamise peatud, mida märkab teine inimene (näiteks partner), eriti kui need on sagedased ja kestavad üle 10 sekundi.
- Ärkamine lämbumistundega või vägise hingamisega.
- Päevane üleni väsimus või juhuslik uimamine, mis segab igapäevategevusi (näiteks autojuhtimist või tööd).
- Kõrge vererõhk, mis ei alane raviga.
- Rütmihäired või raskused hingamisega päeval (eriti kui on teada südame- või kopsuhaigus).
- Sinakas või hall nahavärvus (tsüanoos), mis näitab hapnikupuudust.