Tugev norskamine
Kirjeldus
Tugev norskamine on vali ja segav hingamisteede lärm, mis tekib unes, kui õhk liigub ahenenud teede kaudu.
Norskamine on heli, mis tekib unes, kui õhk liigub kokkusurutud või ahenenud hingamisteede (ninaõõnes, neeluosas) kaudu, põhjustades pehmete kudede (peamiselt pehmenu ja keele) vibratsiooni. Tugev norskamine tähendab, et see heli on eriti vali, tavaliselt üle 60 detsibelli (võrreldav vaikse autoga või valjuhääldajaga), ja seda võib kuulda teisest toast või isegi teisest korrusest. See on peamiselt selleks, kes elab patsiendiga samas majas. Norskamise intensiivsust mõjutab mitmeid tegureid, sealhulgas anatoomilised tunnused (nt langev lõug, suured mandlid), kehakaal, alkoholi tarbimine ja magamisasend.
- Akuutne peavalu (näiteks külmetus, viirusnakkus): Turse ninas ja neelus põhjustab ajutist õhuteede ahenemist.
- Väsimus või alkoholi tarbimine enne magama jäämist: Lihased, sealhulgas neelumusklid, lõdvestuvad rohkem, kitsendades hingamisteid.
- Magamine selili: Keel langeb tagasi, kitsendades teed kõris.
- Vanus: Vananedes kudede elastsus väheneb, mis soodustab vibratsiooni.
- Ülekaal: Rasvkude kaela piirkonnas surub hingamisteid kokku.
- Krooniline nina ummistus (nt kõver ninavahesein, suured ninakärnad): Päevasel ajal hingatakse suu kaudu, mis öösel suurendab norskamise tõenäosust.
- Uneapnoe: See on kõige olulisem põhjus. Raskel uneapnoel tekivad hingamise peatud, mis kestavad sekundit kuni minut. Tugev norskamine, millele järgneb vaikus ja sii äkkähäälitsus, on uneapnoe klassikaline märk. See väsitab ja suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski.
- Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus): Põhjustab kudede turse, sealhulgas keele ja neelu piirkonnas.
- Nina- ja neelupiirkonna anatoomilised eripärad: Väga suured ja paksenenud keelemandlid, pikk pehmenu või langev lõug.
- Krooniline allergiline riniit või siinusopuritus: Põhjustab püsivat ummistust.
- Mõned närvisüsteemi haigused, mis mõjutavad lihaste tonust.
Kui norskamine ei ole seotud uneapnoe raskete sümptomitega, võib proovida järgmist:
1. Muuda magamisasendit: Proovi magada külili. Selili magamise vältimiseks võib külge õmmelda tasku, kuhu panna näiteks tennisepall.
2. Tõsta peaotsa: Tõsta voodi peaotsa 10-15 cm võrra, et kaela asend paraneks.
3. Hoia kaalu kontrolli all: Iga 10% kehakaalulangus võib norskamist oluliselt vähendada.
4. Välti alkoholi ja rahusteid enne magama minekut: Need lõdvestavad lihaseid liiga palju. Samuti välti rasvast õhtust sööki.
5. Hoia ninakanalid puhtana: Enne magama jäämist võid teha soolalahusega ninapesu. Võimalusel hoia magamistoa õhk niiske (kasuta õhuniisutit).
6. Regulaarne füüsiline aktiivsus: Parandab üldist lihastonust ja aitab kaalulangetusel.
7. Kasuta vabalt müügivahendeid: Ninaspleeneid, mis laiendavad ninaõõnsusi, või suukaitseid, mis hoiab lõua ees. Need aitavad kergetel juhtudel, kuid ei lahenda põhiprobleemi.
- Hingamise peatused unes, mille järgneb lämbumist meenutav hingeõhk või läkastus.
- Vali norskamine, mis katkeb äkksel vaikusel (mõnikord üle 10 sekundi) ja siis jätkub.
- Päevane ülemäärane unisus: Äkitselt magama jäämine istudes, autot juhtides või tööl. Unetus kestab ka pärast 8-9 tundi und.
- Hommikune peavalu ja kuiv suu ärgates.
- Kõrge vererõhk, mis on raske kontrolli all hoida.
- Ärksuse või mälu langus, ärrituvus.
- Öine higistamine või sagedased ülesärkamised urineerimiseks.
- Äkiline, täielik nina ummistus koos valu ja paistetusega (võib viidata raskele infektsioonile või abstsessile).
- Norskamisega kaasnev hingamisraskus või lämbumistunne ärkvelolekus (võib olla märk raske allergilisest reaktsioonist või tekkivast paistetusest).
- Kõne või neelamise järsk raskus (neuroloogiline sümptom).