Aldosteroom
Kirjeldus
Aldosteroom on enamasti healoomuline (kahjutu) kasvaja, mis asub ühel neerupealistes ja toodab liigsetes kogustes hormooni aldosterooni. See viib tõsise vererõhu probleemini ja muude tasakaaluhäireteni kehas. Ýigeaegne tuvastamine ja ravi on äärmiselt olulised, et vältida südame, veresoonte ja neerude kaugelearenenud kahjustusi.
Aldosteroom (ka Conni sündroom primaarse aldosteronismi korral) on neerupealiste koore kasvaja, mis on üks levinumaid põhjuseid sekundaarsele arteriaalsele hüpertensioonile. Neerupealised on väikesed elundid, mis asuvad neerude peal ja mis toodavad mitmeid elutähtsaid hormoone. Aldosteroom koosneb rakkudest, mis eritavad pidevalt liiga palju hormooni aldosterooni. Aldosteroon mõjutab neerusid, põhjustades, et need hoiavad rohkem naatriumit ja eritavad rohkem kaaliumit kusesse. See tõstab vere mahtu ja vererõhku. Enamasti (umbes 95% juhtudest) on kasvaja ühekülgne, kahjutu (adenoom) ja suuruselt alla 2 cm. Harvem võib tegemist olla maliignse (pahaloomulise) kasvajaga või mõlema neerupealise suurenenud kudega (hüperplaasia).
- Raske kontrollitav või raviresistentne kõrge vererõhk (hüpertensioon).
- Madal vereseerumi kaaliumi tase (hüpokaleemia), mis võib tekitada lihasenõrkus, krampe, südame rütmihäireid, liigset janu ja sagedast kuseeritust.
- Tugevad peavalud.
- Ärevus- või nõrkusetunne.
- Lihastugevuse vähenemine või halvatus.
- Tunnetus- või nägemishäired.
- Lihaste krambid või valud.
- Tingitud sagedane kusetamine (eriti öösel).
- Normaalsest suurem janu.
- Verealglämmastiku tõus (metaboolne alkaloos).
- Pikaajalisel korral võib tekkida südame suurenemine (hüpertroofia) või neerupuudulikkus.
Aldosteroomi täpset tekkepõhjust ei tunta. Kasvajad tekivad spontaanselt, ilma selge välise põhjuseta. Teatud geneetilised mutatsioonid (näiteks KCNJ5-geeni mutatsioon) on leitud suurel osal aldosteroomi adenoomidest, mis viitab sellele, et rakutaseme defektid võivad olla põhjuseks. Pahaloomulised aldosteroomid (neerupealiste kortikaalkartsinoomid) on väga haruldased. Peamisteks riskiteguriteks ei peeta vanust, soost või eluviisist, kuna tegemist on spontaanselt tekkinud kasvajaga. Hoolimata sellest, diagnoosi saavad sagedamini keskealised inimesed (30-50 aastat) ning naistel diagnoositakse seda veidi sagedamini kui meestel. Primaarne aldosteronism üldiselt (sh aldosteroom) esineb kuni 10% kõigist kõrge vererõhuga patsientidest.
Diagnoosimine on mitmeetapiline protsess.
1. Esialgne kahtlus: Seda tekitatakse ravile vastupidava kõrge vererõhu või madala kaaliumitaseme korral.
2. Screeningu- ja kinnitustestid:
- Aldosteroon/reeniini suhte (ARR) testimine: Peamine skriiningumeetod. Kõrge suhe viitab aldosterooni liigsele tootmisele.
- Kinnitustestid: Nt soolalahuse koormustest, kaprooprili test või soolavedeliku manustamine, mis hindavad aldosterooni tootmise autonoomset (sõltumatut) iseloomu.
3. Kasvaja leidmine ja lokaliseerimine:
- Kehaülene kompuutertomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT) kõhu piirkonnas: Kasutatakse neerupealiste pildistamiseks kasvaja suuruse, asukoha ja iseloomu määramiseks.
- Neerupealiste venoosse kateteriseerimine (AVK): Kuldne standard eristamaks, kas aldosteroon toodetakse ühest neerupealisest (mida soovitatakse kirurgiliselt eemaldada) või mõlemast (mida ravitakse pigem ravimitega). See täpsustab hormooni tootmise asukohta.
4. Hormonitasemete mõõtmine: Aldosterooni ja reiniini tasemete täpsed mõõtmised veres.
Ravi eesmärk on normaliseerida vererõhk, korrigeerida elektrolüütide tasakaalu ja eemaldada sümptomid.
1. Kirurgiline ravi (adrenalektomia): Esmavalik ühekülgse kasvaja korral. Laparoskoopiline (väikeste lõikude kaudu) neerupealise eemaldamine on standardprotseduur. Pärast edukat operatsiooni normaliseerub vererõhk oluliselt või paraneb enamikul patsientidest, kaob vajadus spetsiifiliste vererõhu ravimite järele.
2. Farmakoloogiline (ravimi) ravi: Kasutatakse juhtudel, kui patsient ei soovi operatsiooni, operatsioon on vastunäidustatud või tegemist on mõlema neerupealise haigusega.
- Mineraalkortikoidiretseptorite antagonistid: Aldosterooni toime blokeerivad ravimid nagu spironolaktoon või eplerenoon. Need on ravi alus.
- Muud vererõhu alandavad ravimid: Näiteks kaltsiumikanalite blokaatorid, ACE-inhibiitorid jms.
- Dieet: Piiratud soola (naatriumi) tarbimine ja piisav kaaliumisisaldus toidus.
3. Jälgimine: Pärast ravi on vajalik pikaajaline jälgimine vererõhu, elektrolüütide ja neerude funktsiooni kontrollimiseks.
Konsulteerige kindlasti arstiga, kui:
- Teil on raske kontrollitav kõrge vererõhk (eriti kui teil on diagnoositud hüpertensioon ja see ei parane hoolimata kolmest või enamast erinevast vererõhu ravimist).
- Teil ilmnevad sümptomid, mis viitavad madalale kaaliumile: äkiline või korduv lihasenõrkus, krambid, südame pekslemine või rütmihäired (arütmia), tavapärasest tugevam janu ja kuseeritus.
- Teil on tugevad ja korduvad peavalud, mis erinevad eelmistest.
- Teil on diagnoositud kõrge vererõhk noores eas (alla 40 aasta) või sellel on äkiline algus.
- Teil on leitud juhuslik neerupealiste kasvaja (incidentaloom) pildiuuringu käigus.
Oluline on rõhutada, et aldosteroom on ravitav põhjus kõrgele vererõhule. Selle õigeaegne tuvastamine võib vabastada patsiendi eluaegsest mitme ravimi kasutamisest ja oluliselt vähendada südame-infarkti, insulti ja neerupuudulikkuse riski.