Madala vererõhk
Kirjeldus
Madala vererõhu (hüpotensiooni) all mõistetakse vererõhu alanemist normist alla. See võib olla nii püsiv seisund kui ka järsk, akuutne episood, mis põhjustab pearinglust, uimastust või muu ebamugavustunnet.
Vererõhk on jõud, millega süda pumpab verd läbi veresoonte. Seda mõõdetakse kahe numbriga: süstoolne (ülemine) rõhk südame kokkutõmbel ja diastoolne (alumine) rõhk südame lõdvestumisel. Madala vererõhu all mõistetakse tavaliselt väärtusi alla 90 mmHg süstoolses ja/või 60 mmHg diastoolses. See ei ole alati haigus, vaid võib olla ka indiviidi normaalne füüsioloogiline seisund, eriti noortel ja sportlastel. Probleem tekib siis, kui keha ei suuda piisavalt kiiresti vereringet kohandada (näiteks järsul asendi muutusel) või kui madal rõhk põhjustab haigestumist, mis viitab verevarustuse puudusele elunditele ja ajule.
- Geneetika ja kehaehitus (eriti noored, saledad naised).
- Füüsiline treenitus (spordil on madalam puhkevererõhk).
- Järsk asendi muutus (ortostaatiline hüpotensioon).
- Kuum ilm, kuuma vann või saun.
- Dehüdratatsioon (vedelikupuudus).
- Stress ja väsimus.
- Rasedus (esimesel ja teisel trimestril).
- Mõned ravimid (diureetikud, mõned depressioonivastased ravimid, vererõhu alandajad).
- Ebatasakaalustunud toitumine või toidunõrkused (nt soola- või B12-vitamiini puudus).
- Südamehaigused (südamepuudulikkus, südameklapi defektid, väga madal pulss).
- Hormonaalsed häired (nt kilpnäärme alatalitlus – hüpotüreoos, Addisoni tõbi).
- Sügavad verekaotused või sisemine verejooks.
- Raske infektsioon (sepse) või anafülaktiline šokk (allergiline reaktsioon).
- Suhkurtõbi (eriti hüpoglükeemia – madal veresuhkru tase).
- Pikaajaline lamamine (nt pikema haiguse järel).
- Neuroloogilised häired, mis mõjutavad vere rõhku reguleerivat süsteemi.
Kui madal vererõhk ei põhjusta tõsiseid sümptomeid, saate proovida seda parandada elustiili muutustega:
1. Vedeliku tarbimine: Jooge palju vett (2-3 liitrit päevas). Eriti soolaga vesilahused võivad aita, kuna sool tõstab vererõhku.
2. Regulaarne ja tasakaalustatud toitumine: Sööge väikeste portsjonitena, vältige suuri sööke. Lisage toidule piisavalt soola (arsti nõusolekul). Kaaluge ka kofeiini (kohvi, teed), mis võib lühiajaliselt rõhku tõsta.
3. Aeglane asendi muutus: Tõustes voodist või toolilt, tehke seda aeglaselt. Istuge mõneks minutiks voodi serval enne püsti tõusmist.
4. Kompressioonsukad: Need aitavad vähendada vere kogunemist jalgadesse ja parandada vereringet ülemistesse kehaosadesse.
5. Regulaarne kerge füüsiline aktiivus: Jalutamine, ujumine või jõutreening tugevdavad südant ja veresooni. Vältige pikaajalist seismist ühel kohal.
6. Pea tõstmine magamise ajal: Pange padjad pea alla nii, et pea oleks kõrgemal kui süda.
7. Vältige alkoholi ja suuri kuumtoidust sööke, need laiendavad veresooni ja alandavad rõhku.
- Äkiline või väga tugev peapööritus või teadvusekaotus (minestamine).
- Segasus, hägune mõtlemine, rasked peavalud või nägemishäired.
- Kiire või väga nõrk ja pinnane pulss.
- Lühiduse tunne või raskused hingamisel.
- Rinnakvalu või survetunne rindkeres.
- Krambid.
- Mustjate väljaheidete või oksendamisega kaasnev verejooks (mis viitab sisemisele verejooksule).
- Külm, higine, kahvatanud nahk koos nõrkusega (šoki tunnused).
- Madala vererõhu sümptomid (nagu pidev väsimus, pearinglus, uimasus) on sagedased ja segavad igapäevaelu.
- Sümptomid tekivad pärast uue ravimi võtmise alustamist.
- Kaotate kaalutundlikkust sõrmedes või jalgades.
- Madala vererõhuga kaasnevad teised mured, nagu depressioon, külmatundlikkus või juuste väljalangemine (võib viidata kilpnäärme probleemidele).