Higistamine
Kirjeldus
Higistamine on keha looduslik protsess, mille käigus nahaäärmeid eritavad vedelikku (higist), et reguleerida kehatemperatuuri ja eemaldada toksiinid. See võib olla nii normaalne reaktsioon füüsilisele pingele või temperatuurimuutusele kui ka haigusliku seisundi märk.
Higistamine on keha termoregulatsiooni mehhanism. Kui kehatemperatuur tõuseb (näiteks füüsilise koormuse, palavuse või emotsionaalse stressi tõttu), saadavad aju naha higinäärmetele signaali higi eritamiseks. Higi aurustudes nahapinnalt see keha jahtub. Protsess on tavaliselt tervislik ja vajalik, kuid liigne või ebatavaline higistamine (hüperhidroos) võib viidata aluseks olevale terviseprobleemile.
- Füüsiline koormus või sport
- Kuum või niiske ilm
- Emotsionaalne stress, ärevus või hirm
- Vürtsikas või kuum toit ning joogid (nt kohv, alkohol)
- Mõned ravimid (nt valuvaigistid, antipüreetikud, mõned antidepressandid)
- Hormonaalsed muutused (nt menopaus, rasedus, puberteet)
- Kaaluliigsete riiete kandmine
- Infektsioonid (nt gripp, tuberkuloos, malaaria) – sageli koos palavikuga
- Hormonaalhäired (nt hüpertüreoos, diabeet, neerupealisnäärme probleemid)
- Südame-veresoonkonna haigused (nt südamepuudulikkus, infarkt)
- Neuroloogilised häired (nt Parkinsoni tõbi, autonoomne neuropaatia)
- Vähk (eriti lümfoom)
- Äge valu või šokk (nt südameinfarkti ajal)
- Alkoholi või uimastite kasutamise katkestamissündroom
- Seedetrakti häired või toidutalumatus
Kui higistamine on kerge ja seotud levinud põhjustega, võivad aidata järgmised meetodid:
1. Hügieen: Pese end regulaarselt antibakteriaalse seebiga, et vältida bakterite kasvu ja halba lõhna.
2. Riietus: Vali looduslikest, hingavatest kangastest (nt puuvill, linane) tehtud riided. Vältida sünteetilisi materjale.
3. Antiperspirandid: Kasuta alumiiniumkloriidi sisaldavaid antiperspirante, mis ajutiselt ahenevad higikanaleid. Parim on kanda neid öösel kuivale nahale.
4. Toitumine ja eluviis: Vähenda vürtsika, kuuma toidu, kohvi ja alkoholi tarbimist. Joo piisavalt vett, et hüdratatsiooni taset hoida. Harjuta lõdvestustehnikaid (nt hingamisharjutused, meditatsioon) stressi vähendamiseks.
5. Keskkond: Püüa hoida elu- ja magamisruumides jahedat ja kuiva õhku ventileerimise või konditsioneeriga.
6. Kaal: Kui vaja, vähenda kehakaalu, et vähendada keha ülekoormust ja higistamist.
NB! Enne uute ravimite või toidulisandite kasutamist konsulteeri arstiga.
- Kõrge palavik (üle 39 °C), külmavärinad või öine higistamine magamise ajal (võib viidata tõsisele infektsioonile)
- Rindkere valu, survetunne rinnus, lõua või käe kiirnev valu (südameinfarkti võimalus)
- Järsk pearinglus, nõrkus, teadvuse hägustumine või minestamine
- Õhupuudus või raskused hingamisel
- Äge ja tugev peavalu, jäik kael või valgustundlikkus (meningiidi kahtlus)
- Tundmatu põhjusega järsk kaalulangus
- Higil on ebatavaline lõhn (nt magus või ammoniagitaoline), mis võib viidata diabeedile või maksaprobleemidele
- Higistamine, mis algab järsult ilma ilmse põhjuseta ja on eriti ühekohaline (nt ainult üks pool keha)