Natriureesi uuring

Kvantitatiivne · mmol/24h

Normaalsed väärtused

Natriureesi uuringu normid
Üldine
Tavapärane 24-tunnise natriureesi normivahemik on 40–220 mmol/ööpäev. Normid võivad erineda sõltuvalt laborist, vanusest ja dieedist.
Mehed
40–220 mmol/ööpäev
Naised
40–220 mmol/ööpäev

Näitaja kohta

Natriureesi uuring on laboratoorset test, mille käigus mõõdetakse natriumi kogust uriinis. See aitab hinnata neerude funktsiooni ja keha vedeliku-soolatasakaalu. Uuring on eriti oluline elektrolüütide tasakaalu ja vererõhu regulatsiooni hindamisel.

Funktsioon
  • Natriurees peegeldab natriumi eritumist uriinis, mis on otseselt seotud keha vedeliku ja elektrolüütide tasakaaluga.
  • See on oluline näitaja neerude võimeks filtreerida ja eritada aineid, samuti hormonaalse regulatsiooni (nt aldosteroon) toimimise hindamisel.
Käik ja meetod
  • Tavaliselt mõõdetakse natriureesi 24-tunnise uriini kogumise teel, et saada usaldusväärne päevane eritumise näitaja.
  • Tulemust väljendatakse millimoolides ööpäevas (mmol/ööpäev) või millimoolides liitri kohta (mmol/l) üksikust uriiniproovist.
Protseduur
  • 24-tunnise uriini kogumine: Uriin kogutakse täpselt 24 tunni jooksul spetsiaalsesse anumasse. Esimene hommikune uriin lastakse mööda, seejärel kogutakse kõik järgnev uriin, sh järgmise päeva esimene hommikune uriin.
  • Proovi säilitamine: Kogumisanum tuleb hoida jahedas kohas (nt külmikus) kogu kogumisperioodi vältel.
  • Dieedi ja ravimite mõju: Enne uuringut tuleb vältida liigset soola tarbimist ja teatud ravimeid (nt diureetikume), kui arst pole teisiti juhistanud. Oluline on juua normaalses koguses vedelikku.
Dieedilised ja elustiiliga seotud tegurid
  • Liigne soola (naatriumi) tarbimine
  • Suur vedelikukadu (nt kuumuses töötamine, intensiivne füüsiline koormus)
Ravimid ja meditsiinilised seisundid
  • Diureetikumide (kusetegevust suurendavad ravimid) kasutamine
  • Neerude haigused, mis kahjustavad soolade taasimeetmist
  • Cushingi sündroom või aldosteroonism (hormonaalsed häired, mis suurendavad naatriumi eritumist)
  • Diabeetiline ketoatsidoos
Vedelikukadu või jaotusprobleemid
  • Dehidratatsioon (vedelikupuudus), näiteks oksendamise, kõhulahtisuse või liigse higistamise tõttu
  • Südamepuudulikkus, kus keha kogub vedelikku (ödeem)
Hormonaalsed ja neeruprobleemid
  • Antidiureetilise hormooni liigne eritumine (SIADH)
  • Neerupuudulikkus (neerud ei suuda piisavalt uriini toota või filtreerida)
  • Addisoni tõbi (neerupealise koore puudulikkus) või aldosterooni puudus
Peamised meditsiinilised olukorrad
  • Hüponatreenia (madal veresoodasisaldus) või hüpernatreenia (kõrge veresoodasisaldus) põhjuse selgitamiseks
  • Neerude funktsiooni hindamine, eriti kahtlus neerupuudulikkuse või neeruhaiguse korral
  • Vererõhuhäirete (nt hüpertensioon või hüpotensioon) diagnostika ja ravimise jälgimine
  • Diureetikumravi tõhususe hindamine ja kõrvaltoimete kontroll
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Nefroloog (neerude spetsialist)
  • Endokrinoloog (hormoonide ja ainevahetuse spetsialist)
  • Sisemeditsiini- või perearst