Natriureesi uuring

Kvantitatiivne · mmol/24h

Normaalsed väärtused

Natriureesi uuringu normid

Üldine

Tavapärane 24-tunnise natriureesi normivahemik on 40–220 mmol/ööpäev. Normid võivad erineda sõltuvalt laborist, vanusest ja dieedist.

Mehed

40–220 mmol/ööpäev

Naised

40–220 mmol/ööpäev

Näitaja kohta

Natriureesi uuring on laboratoorset test, mille käigus mõõdetakse natriumi kogust uriinis. See aitab hinnata neerude funktsiooni ja keha vedeliku-soolatasakaalu. Uuring on eriti oluline elektrolüütide tasakaalu ja vererõhu regulatsiooni hindamisel.

Mis on natriureesi uuring?

Funktsioon

Natriurees peegeldab natriumi eritumist uriinis, mis on otseselt seotud keha vedeliku ja elektrolüütide tasakaaluga.
See on oluline näitaja neerude võimeks filtreerida ja eritada aineid, samuti hormonaalse regulatsiooni (nt aldosteroon) toimimise hindamisel.

Käik ja meetod

Tavaliselt mõõdetakse natriureesi 24-tunnise uriini kogumise teel, et saada usaldusväärne päevane eritumise näitaja.
Tulemust väljendatakse millimoolides ööpäevas (mmol/ööpäev) või millimoolides liitri kohta (mmol/l) üksikust uriiniproovist.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

24-tunnise uriini kogumine: Uriin kogutakse täpselt 24 tunni jooksul spetsiaalsesse anumasse. Esimene hommikune uriin lastakse mööda, seejärel kogutakse kõik järgnev uriin, sh järgmise päeva esimene hommikune uriin.
Proovi säilitamine: Kogumisanum tuleb hoida jahedas kohas (nt külmikus) kogu kogumisperioodi vältel.
Dieedi ja ravimite mõju: Enne uuringut tuleb vältida liigset soola tarbimist ja teatud ravimeid (nt diureetikume), kui arst pole teisiti juhistanud. Oluline on juua normaalses koguses vedelikku.

Kõrge natriurees (põhjused)

Dieedilised ja elustiiliga seotud tegurid

Liigne soola (naatriumi) tarbimine
Suur vedelikukadu (nt kuumuses töötamine, intensiivne füüsiline koormus)

Ravimid ja meditsiinilised seisundid

Diureetikumide (kusetegevust suurendavad ravimid) kasutamine
Neerude haigused, mis kahjustavad soolade taasimeetmist
Cushingi sündroom või aldosteroonism (hormonaalsed häired, mis suurendavad naatriumi eritumist)
Diabeetiline ketoatsidoos

Madal natriurees (põhjused)

Vedelikukadu või jaotusprobleemid

Dehidratatsioon (vedelikupuudus), näiteks oksendamise, kõhulahtisuse või liigse higistamise tõttu
Südamepuudulikkus, kus keha kogub vedelikku (ödeem)

Hormonaalsed ja neeruprobleemid

Antidiureetilise hormooni liigne eritumine (SIADH)
Neerupuudulikkus (neerud ei suuda piisavalt uriini toota või filtreerida)
Addisoni tõbi (neerupealise koore puudulikkus) või aldosterooni puudus

Indikatsioonid: millal tehakse natriureesi uuringut?

Peamised meditsiinilised olukorrad

Hüponatreenia (madal veresoodasisaldus) või hüpernatreenia (kõrge veresoodasisaldus) põhjuse selgitamiseks
Neerude funktsiooni hindamine, eriti kahtlus neerupuudulikkuse või neeruhaiguse korral
Vererõhuhäirete (nt hüpertensioon või hüpotensioon) diagnostika ja ravimise jälgimine
Diureetikumravi tõhususe hindamine ja kõrvaltoimete kontroll

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida