Lisa kliinik

Fludrokortisooni pärssimistest

Kirjeldav

Näitaja kohta

Fludrokortisooni pärssimistest on endokrinoloogiline uuring, mille eesmärk on hinnata organismi võimet pärssida kortisooli tootmist sünteetilise glükokortikoidi, fludrokortisooni, mõjul. Seda testi kasutatakse peamiselt süstemaatilisel glükokortikoidravi puhul tekkinud Cushingi sündroomi eristamiseks endogeensest sündroomist. Testi tulemused aitavad selgitada kortisooli reguleerimise mehhanisme ja diagnoosida adrenaalnäärme või hüpofüüsi häireid.

Funktsioon ja otstarve
  • Hinnata kortisooli tootmise pärssimist (supressiooni) fludrokortisooni manustamise järel.
  • Eristada eksogeenset (ravimi põhjustatud) Cushingi sündroomi endogeensest vormist.
  • Aidata diagnoosida hüperkortisoleemiat ja selle põhjusi.
Testi olemus
  • Funktsionaalne test, mis hinnab negatiivset tagasisidet hüpotalamuse-hüpofüüsi-adrenaalne teljel.
  • Testi ajal manustatakse patsiendile fludrokortisooni (sünteesitud glükokortikoid) ja mõõdetakse vere- või süljekortisooli taset enne ja pärast manustamist.
Ettevalmistus
  • Ravimite lõpetamine: Enne testi tuleb lõpetada kõik glükokortikoidide sisaldavad ravimid (nt tablett-kortisoon), kui arst ei ole teisiti öelnud.
  • Tühi kõht: Test sooritatakse tavaliselt hommikul tühja kõhuga.
  • Puhkus: Testi ajal on soovitatav olla rahulikus olukorras, et stress ei mõjutaks kortisooli taset.
Protseduur
  • Algproov: Võetakse esialgne vereproov kortisooli baastaseme määramiseks.
  • Fludrokortisooni manustamine: Patsiendile antakse fludrokortisooni tabletid oraalselt kindlaks määratud ajavahemikus (nt 48 tunni jooksul).
  • Järgnevad proovid: Pärast fludrokortisooni manustamist võetakse uued vereproovid (nt 24 ja 48 tunni möödudes) kortisooli taseme hindamiseks.
  • Analüüs: Laboris määratakse kortisooli tase igas proovis ja hinnatakse selle langust protsentides.
Pärssimise puudumine või nõrk pärssimine
  • Endogeene Cushingi sündroom: Kui kortisooli tase ei lange piisavalt fludrokortisooni manustamisele, võib see viidata hüpofüüsi adenoomile (Cushingi tõbi) või adrenaalne kasvajale.
  • Ektopiline ACTH-sündroom: Mõned kasvajad (nt kopsuvähk) võivad toota adrenokortikotroopset hormoni (ACTH), mis stimuleerib kortisooli tootmist ja ei pärsu fludrokortisooniga.
  • Pseudo-Cushingi sündroom: Alkoholism, raske depressioon või raske stress võivad põhjustada kortisooli kõrgenenud taset, mis ei pärsu täielikult.
Pärssimine normaalsetes piirides
  • Ravimipõhjustatud (eksogeene) Cushingi sündroom: Kui kortisooli tase langeb oluliselt pärast fludrokortisooni manustamist, kinnitab see, et hüperkortisoleemia on põhjustatud välistest glükokortikoididest ja adrenaalnäärme endogeenne funktsioon on säilinud.
Meditsiinilised seisundid
  • Kahtlus Cushingi sündroomi korral, erinevate põhjuste eristamiseks.
  • Patsientidel, kellel on süstemaatiline glükokortikoidravi ajaloo ja Cushingi sündroomi sümptomid (kaalutõus, punased lõhed, hüpertensioon).
  • Ebastandardsed tulemused teistel kortisooli testidel (nt deksametasooni pärssimistest).
Konsultatsioon spetsialistidega
  • Testi korraldab ja tulemusi interpreteerib tavaliselt endokrinoloog.
  • Esialgset kahtlust võivad esitada perearst, sisearst või gastroenteroloog patsiendi sümptomite põhjal.

Seotud uuringud

Aldosteroon
complementary
Reniin
complementary
Reniini-aldosteroonisuhe
confirmatory

Seotud haigused

Addisoni tõbi 85% Hüperaldosteroonism 80% Aldosteroom 75%

Otsi näitajat