Aeglane puls (Bradükardia)
Kirjeldus
Aeglane puls ehk bradükardia tähendab, et süda lööb harvemini kui tavaliselt, tavaliselt alla 60 löögi minutis täiskasvanul puhkeolekus. See võib olla normaalne nähtus treenitud sportlastel, kuid võib ka viidata tõsisele terviseprobleemile.
Puls ehk pulssisagedus näitab südame löökide arvu minutis. Täiskasvanul peetakse normaalseks pulssi vahemikku 60–100 lööki minutis puhkeolekus. Aeglane puls (meditsiinilises terminoloogias bradükardia) on pulss alla 60 löögi minutis. Südamelihased võivad treenitud inimestel olla nii tugevad, et nad pumpavad verd efektiivsemalt ja vajavad vähem lööke. Samas võib aeglane puls olla märk sellest, et südamesse juhitav elektriline impulss on häiritud või südamelihas ei saa piisavalt hapnikku. Oluline on hinnata, kas aeglase pulsiga kaasnevad muud häired, nagu pearinglus, väsimus või hingeldus.
- Suurepärane füüsiline vorm: Treenitud sportlastel võib puhkeolekus olla pulss alla 40 löögi minutis ilma sümptomiteta.
- Sügav puhkus ja uni: Puls võib öösiti langeda.
- Tugev parasümpaatilise närvisüsteemi toon: Mõnel inimesel on loomupäraselt aeglasem südamerütm.
- Vanus: Vanematel inimestel võib südamerütm aeglustuda.
- Südamejuhtmissüsteemi häired: Südamesse elektrilise impulsi tekitamine või levimine on häiritud (nt sinus-sõlme haigus, südameploki).
- Südame isheemiline haigus või infarkt: Südamelihasele puudub piisavalt verevarustust.
- Hüpotüreoos: Kilpnäärmete alatalitlus aeglustab ainevahetust ja südamerütmi.
- Mõned infektsioonid (nt Lymi borrelioos) võivad mõjutada südamet.
- Kõrge ravimite ja ainete tarbimine: Beta-blokaatorid, digoksiin, mõned antidepressandid, kaltsiumikanalite blokaatorid või liigne alkohol.
Kui te ei tunne end halvasti ja aeglast pulssi avastati juhuslikult (nt nutikellaga):
1. Puhka ja jälgi: Võta puhkus, väldi füüsilist ja vaimset stressi. Jälgi, kas tekivad uued sümptomid (pearinglus, nõrkus).
2. Kontrolli pulssi korralikult: Kasuta sõrme pulsoomist kaelaarteri või randme peal. Loendage löökide arv 30 sekundi jooksul ja korrutage kahega. Tee seda puhkeolekus.
3. Väldi ärritavaid aineid: Piira kofeiini, energiajooke ja alkoholi, kuna need võivad põhjustada südame rütmi hüppeid, millele võib järgneda aeglustumine.
4. Joo piisavalt vedelikku: Dehidratatsioon võib mõjutada vererõhku ja pulssi.
5. Ära katkesta ravimeid iseseisvalt: Kui arvate, et aeglase pulsi põhjuseks on ravim, konsulteerige enne muudatuste tegemist oma perearstiga.
6. Püsige füüsiliselt aktiivne, kuid mõõdukalt: Liigutage, kuid ärge pingutage end ära, kui te tunnete nõrkust. Oluline on teada oma individuaalset tolerantsi.
- Äkiline või tugev rinnal valu, survetunne, mis võib levida käele, lõuale või selga.
- Lühiajaline teadvusekaotus või äge teadvuse hägustumine, uimastumine.
- Tugev hingeldus või hingamisraskused.
- Kiire ja korrapäratu südamerütm (südamepekslemine), mis järgneb äkilisele nõrkusele või pearinglusele.
- Sinine värvi muutus näol või huultel (tsüanoos).
- Pidev väsimus, nõrkus, mis segab igapäevast tegevust.
- Pea pidev uimane, peapööritus või tunned, nagu võid minestada (eelminestamise tunne).
- Ründetaolised hingamisraskused või väsimus väikese füüsilise koormuse korral.
- Puls on pidevalt alla 40 löögi minutis ilma, et oleksite sportlane.
- Teie nutikell või pulsimõõtur annab korduvalt hoiatusi aeglase pulsi kohta.