Aeglane seedimine
Kirjeldus
Aeglane seedimine ehk "raske kõht" on tunne, kus toit liigub seedekulglast aeglaselt, põhjustades ebamugavust, täis- või paisutunud tunnet, peavalu või isegi iiveldust pärast sööki.
Aeglane seedimine (düspepsia) ei ole konkreetne haigus, vaid sümptomikompleks, mis viitab seedetrakti aeglustunud toimimisele. Seedimine algab suus ja jätkub sooles, kus toit peab liikuma teatud kiirusega, et toitained saaksid korralikult imenduda. Kui see protsess aeglustub, jääb toit kauemaks kõhtu või peensoole algusossa, põhjustades raskustunde, valu ja muid ebamugavaid sensatsioone. See võib olla põhjustatud toiduga seotud valikutest, elustiilist või olla mõne haiguse varajane märk.
- Liiga kiire söömine, liiga suured portsjonid või rasvase ning raskesti seeditava toidu tarbimine.
- Stress, ärevus või emotsionaalne pinge, mis mõjutab seedenärvisüsteemi.
- Piisamatu vedeliku tarbimine, eriti vee joomine söögiga.
- Vähese kiudainesisaldusega toitumine (nt valged saiakesed, valgeterajahu tooted).
- Mõned ravimid (nt rauatabletid, mittedesteroidsed põletikuvastased ravimid, valuvaigistid).
- Rasedus, mil hormonaalsed muutused aeglustavad seedetrakti liikumist.
- Kõhukinnisus – soole aeglane liikumine on peamine põhjus.
- Maohaavand, gastriit või gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD).
- Seedetrakti liikumishäired, nagu aeglane mao tühjenemine (gastroparees) või ärritatud soole sündroom (IBS).
- Kilp- või kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos).
- Toitumatus teatud toiduainete suhtes (nt laktoos, gluteen).
- Kõhunäärme või sapipõie probleemid.
- Harva – seedetrakti kasvajad, mis takistavad toidu liikumist.
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid:
1. Söömisharjumused: Söö aeglaselt, hoolikalt närides. Vähenda portsjoni suurust, kuid söö sagedamini (nt 5-6 korda päevas väiksemate portsjonitena). Võta viimane söök vähemalt 3-4 tundi enne magamaminekut.
2. Toitumine: Väldi rasvaseid, praetud, vürtsikaid toite, šokolaadi, kohvi ja gaseeritud jooke. Suurenda kiudainete tarbimist (teraviljad, köögiviljad, kaunviljad), kuid tee seda järk-järgult. Joo piisavalt vett päeva jooksul.
3. Eluviis: Püüa vähendada stressi (nt jalutuskäigud, hingamisharjutused). Tegele regulaarselt kerge kehalise aktiivsusega, nagu jalutamine, mis stimuleerib soolte liikumist.
4. Ravimid apteegist: Lühiajaliselt võivad aidata seedimispreparaadid (nt pankreatiini preparaadid) või mõned taimsed teed (piparmündi-, kamilli- või ingveritee). Välti pidevaid valuvaigisteid (nt ibuprofeen), kuna need võivad seedimist halvendada. Enne uute preparaatide kasutamist konsulteeri apteekriga.
- Tugev või üha kasvav kõhuvalu, eriti ülemises paremas osas või kõhu ülaosas.
- Ootamatu ja oluline kaalulangus ilma dieedi muutmata.
- Püsiv oksendamine või verega oksendamine (oksendis võib olla punast või musta, kohviljaka värvusega ainet).
- Mustad, tärklisetaolised väljaheited (melena) või veri väljaheites.
- Raskused neelamisega või toidu kinni jäämise tunne rinnus.
- Pidev väsimus, näo kahvatus või hingeldus – võivad viidata rauapuudusele verekaotuse tõttu.
- Sümptomid, mis ei parane 2-3 nädala jooksul eluviisi ja toitumise muutmisel.